Trump saabus visiidile Iisraeli ({{commentsTotal}})

{{1495449840000 | amCalendar}}

USA president Donald Trump saabus esmaspäeval visiidile Iisraeli.

President saabus Iisraeli otse Saudi Araabiast, kus ta kohtus mitmete moslemimaade riigijuhtidega ning astus üles ka sõnavõtuga, milles kutsus üles terrorismivastasele võitlusele ning kritiseeris teravalt Iraani.

Koos Trumpiga on ringreisil kaasas ka tema abikaasa Melania, tütar Ivanka ja väimees Jared Kushner, välisminister Rex Tillerson, rahvusliku julgeoleku nõunik Herbert McMaster ning poliitikanõunik Stephen Bannon.

Tel Avivi lennujaamas olid Trumpi tervitamas Iisraeli president Reuven Rivlin ja peaminister Benjamin Netanyahu. Esmaspäeval ja teisipäeval on Trump Jeruusalemmas, teisipäeval läheb ta aga ka Petlemma, kus kohtub Palestiina presidendi Mahmoud Abbasiga.

Trumpi administratsioon loodab veenda Iisraeli ja Palestiina liidreid rahukõneluste juurde naasma. Trumpi arvates on praegu kokkuleppe sõlmimiseks hea võimalus, sest nii Iisrael kui ka Araabia riigid tajuvad ühe rohkem Iraanist tulenevat ohtu.

Samuti peaks rahukõnelusi tagant lükkama Trumpi otsus jätta USA suursaatkond Iisraelis siiski Tel Avivi, kuigi kampaania ajal lubas ta selle kolida Jeruusalemma.

Vaatamata Trumpi püüdlustele ei ole analüütikute hinnangul Iisraeli ja Palestiina rahukõnelusteks praegu kõige parem aeg. 82-aastane Abbas otsib endale järeltulijat ning tal puudub valijate mandaat. Netanyahu võimul püsimine sõltub aga teistest koalitsiooniparteidest, mis takistab tal omakorda tegemast territoriaalseid järeleandmisi.

Trump: meil on harukordne võimalus tuua regiooni stabiilsus

Trump ütles Iisraeli saabudes, et praegu on "harukordne võimalus" tuua regiooni stabiilsust.

Tel Avivi lennuväljal toimunud tseremoonial rõhutas USA riigipea "murdmatut sidet" Ühendriikide ja Iisraeli vahel.

"Oma esimesel välisvisiidil presidendina tulin sellele pühale ja iidsele maale, et kinnitada murdmatut sidet Ühendriikide ja Iisraeli vahel," ütles president. "Meie ees on harukordne võimalus tuua sellesse piirkonda ja siinsetele inimestele julgeolekut ja stabiilsust, alistada terrorism ning luua üksmeelne, õitsev ja rahulik tulevik. Kuid seda on võimalik saavutada vaid koostöös, teist võimalust ei ole."

Trump külastab enne kõnelusi Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahuga Jeruusalemma pühapaiku.

Enne kohtumist Trumpiga võttis Netanyahu julgeolekukabinet vastu rea meetmeid Palestiina majandusolukorra parandamiseks. Muu hulgas kiideti väidetavalt heaks palestiinlastele uute ehituslubade andmine okupeeritud Läänekalda täielikult Iisraeli kontrolli all olevas osas.

Teisipäeval kohtub Trump Läänekaldal Petlemmas Palestiina presidendi Mahmoud Abbasiga, külastab Jeruusalemmas Yad Vashemi holokaustimemoriaali ja peab kõne Iisraeli Muuseumis. 

Trump: ma ei maininud Lavroviga kohtudes kordagi Iisraeli

Trump kinnitas esmaspäeval, et ei maininud hiljutisel kohtumisel Vene välisministri Sergei Lavrovi ja Venemaa suursaadikuga USA-s kordagi Iisraeli.

Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahuga kohtudes viitas Trump teadetele, mille kohaselt ta usaldas hiljutisel kohtumisel Vene välisministri ja suursaadikuga neile salastatud infot äärmusrühmituse Islamiriik kohta.

USA ametiisikute sõnul pärines info Iisraelilt.

"Ma ei maininud selles jutuajamises kordagi sõna ega nime "Iisrael"," ütles Trump.

Keegi ei ole siiski väitnudki, et Trump oleks nimetanud venelastele luureinfo allikana Iisraeli, vaid seda, et ta edastas neile salajast infot.

Trump: Iraanil ei tohi eales lasta saada tuumarelva

Trump rõhutas, et Iraanil ei tohi eales lasta omandada tuumarelva, ning mõistis hukka Teherani toetuse "terroristidele".

"Kõige olulisem, USA ja Iisrael võivad ühel häälel kuulutada, et Iraanil ei tohi eales lasta omandada tuumarelva ning Teheran peab lõpetama terroristide rahastamise, koolitamise ja relvastamise," ütles Trump enne kohtumist Iisraeli presidendi Reuven Rivliniga.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: ERR/BNS



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: