Eestisse rändas mullu rohkem kui siit lahkus
Eestisse rändas eelmisel aastal 14 822 inimest ja Eestist välja 13 792 inimest, sisseränne ületas väljarännet teist aastat järjest.
Enamik rändes osalejatest olid Eesti kodanikud, ent nende rändesaldo oli negatiivne, teatas statistikaamet.
Kõige rohkem vahetavad üle riigipiiri elukohta 20–39-aastased. Rände tõttu kasvab rahvastikus enim 15–39-aastaste vanuserühm. 60 protsenti rändes osalejatest on mehed ja 40 protsenti naised. Meeste rändesaldo on naiste omast neli korda suurem ehk mehi saabus 2016. aastal Eestisse 800 rohkem kui siit lahkus, naisi vastavalt 200.
Enamik rändes osalejatest on Eesti kodanikud, kuid rohkem on neid lahkujate seas, mille tulemusel oli Eesti kodanike rändesaldo 2016. aastal 2000 inimesega negatiivne.
Rändes osalevad 20–59-aastased Eesti kodanikud, seega on rände vanuserühm üsna lai. Saldona kaotab Eesti peamiselt kahekümnendates eluaastates kodanikke.
Rände tulemusel kasvas Eestis kõige rohkem Ukraina kodanike arv ehk 2016. aastal saabus Eestisse 850 Ukraina kodanikku enam kui Eestist lahkus. Rändesaldo suuruse põhjal järgnesid Vene, Soome ja Läti kodanikud.
Eestisse sisserändajad on pärit enamasti Soomest ehk 45 protsenti sisserännanutest, Ukrainast 11 protsenti ja Venemaalt 11 protsenti.
88 protsenti sisserännanutest on pärit Euroopast, enamasti Euroopa Liidust. Väljarändajate peamine sihtkoht on endiselt Soome ehk 58 protsenti, teisel kohal on Suurbritannia üheksa protsendiga.
94 protsenti väljarännanutest on lahkunud mõnda Euroopa riiki.
Väljastpoolt Euroopat asuvatest riikidest sisserändajad on eelnevalt elanud USA-s, Austraalias ja Indias.
Eestist väljapoole Euroopat väljarändajate puhul on populaarsemad sihtkohad Austraalia ja USA.
Toimetaja: Marek Kuul