Eesti ühiskonna suhtumine homoseksuaalsetesse inimestesse on paranenud
Eesti inimeste hoiakud lesbide, geide, biseksuaalsete ja transsooliste (LGBT) inimeste suhtes on muidu viimase kolme aastaga parenenud, ent venekeelse elanikkonna suhtumine on jätkuvalt sama negatiivne kui varem.
Eesti inimõiguste keskuse tellitud ja Turu-uuringute AS-i läbi viidud uuringust selgus, et kokkupuude seksuaalvähemustega on olnud igal neljandal inimesel, kasv võrreldes 2014. aasta küsitlusega on kuus protsenti.
18 protsendil on homoseksuaalseid tuttavaid töökaaslaste seas, 14 protsendil sõprade seas ja kahel protsendil perekonna seas. Protsentuaalselt on need näitajad kasvanud.
Homoseksuaalsust peab vastuvõetavaks 41 protsenti ja vastuvõetamatuks 52 protsenti, seitse protsenti ei soovinud sellele küsimusele vastata. Vastuvõetavus on võrreldes möödunud küsitlusega kasvanud. Eestlased peavad seda vastuvõetavamaks, ent venekeelsest elanikkonnast peab kolmveerand homoseksuaalsust vastuvõetamatuks. Kuni 39-aastased peavad homoseksuaalsust pigem vastuvõetavaks, üle 50-aastaste seas on see pigem vastuvõetamatu, 40-49-aastaste seas jagus arvajaid enam-vähem võrdselt. Vastuvõetavamaks peavad homoseksuaalsust pigem kõrgemalt haritud inimesed, küll aga peavad mehed homoseksuaalsust vastuvõetamatumaks kui naised.
Peamine vastuseisu põhjendus: ebanormaalne ja ebameeldiv
Põhjustena, miks homoseksuaalsust vastuvõetamatuks peetakse, nimetati, et see on ebanormaalne ja ebameeldiv (21 protsenti), samuti toodi põhjusena loomu- ja loodusevastastust, mis varem oli vastasuse põhjus number üks. Seda põhjust tõi esile enamik 20-49-aastastest vastastest.
Tavalist olmelist suhtlemist homoseksuaalsete inimestega (näiteks arst või müügimees) pidas enamik vastuvõetavaks. 56 protsenti vastajatest arvas, et kui nende oma laps peaks osutuma homoseksuaalseks, siis nende suhtlus oma lapsega ei halveneks.
Vaid homoseksuaalse sisuga saadete vaatamine ja homoseksuaalsete kirikukogudusse kuulumine on jätkuvalt taunitud, inimeste suhtumine neisse teemadesse pole muutunud.
51 protsenti inimestest arvas, et kui samasoolistele anda kooselu registreerimise õigus, siis see kahandab traditsioonilise abielu väärtust.
Eesti emakeelega inimesed toetavad kooseluseadust (56 protsenti) ja samasooliste abielu (47 protsenti) märkimisväärselt enam kui vene keele kõnelejad. Venekeelsest elanikkonnast toetab kooselu registreerimist vaid 21 protsenti ning samasooliste abielu 20 protsenti.
Küsitlus näitas, et eestikeelse ühiskonna suhtumine homoseksuaalsetesse inimestesse on muutunud enamikes aspektides positiivsemaks, eriti naiste poolt ja iseäranis küsimuses, mis puudutab suhtumises oma lastesse, juhul kui nad peaksid homoseksuaalseks osutuma. Venekeelse elanikkonna suhtumine paranenud ei ole.
Uurin korraldati tänavu märtsi lõpus ja aprilli alguses kolmandat korda - varasemalt on uuringut viidud läbi aastatel 2012 ja 2014. Küsitluses osalesid üle 15-aastased inimesed. Küsitlus viidi läbi silmast silma kohtumistena, küsitlusele vastas 1005 inimest. Küsitluse viis läbi Turu-uuringute AS.
Inimõiguste keskuse juht Kari Käsper kommenteeris uuringut, öeldes, et sellest on kasu oma tegevuste planeerimisel nii neile kui ka riigile oma tegevusi planeerides, et saada aru, kuhu sallimatuse juured maetud on.
Enda jaoks peab inimõiguste keskus märgiliseks seda, et inimeste suhtumine küsimusse, kui oma laps peaks osutuma homoseksuaalseks, on paranenud. Edasi peab Käsper oluliseks kasvatada inimeste sallivust kooseluseaduse suhtes. Muret teeb aga venekeelse elanikkonna suhtumine, mis võetakse Vene meediast, kus suhtumine homoseksuaalsesse elanikkonda on vaenulik.
“Samas arvasid vastajad, et homoseksuaalsust taunib ühiskonnas koguni üle kahe kolmandiku inimestest, mis uuringu põhjal kaugeltki nii ei ole. Olukorda nähakse palju tumedamates toonides, kui see tegelikult on,” ütles Käsper.
Toimetaja: Merilin Pärli
Allikas: ERR