Linn püüab lagunevat Maarjamäe memoriaali riigile sokutada
Punamonument Maarjamäe memoriaal seisab pärast riigikorra vahetumist Pirita tee ääres vaikselt lagunedes. Linn loodab laguneva lahmaka riigile sokutada, kes monumendi kõrvale kommunismiohvrite mälestusmärki on rajamas. Kuniks seis on segane, linn mälestusmärki ei hoolda, mistõttu kujutab see jalutajatele-turnijatele ohtu, riik aga pole investeerimismahukast tulevikuta objektist kuigivõrd huvitatud.
Järgmisel aastal, kui Eesti Vabariik saab 100-aastaseks, avab riik Maarjamäe memoriaali kõrvale rajatava kommunismiohvrite memoriaali, mis on mõtteliseks tasakaaluks Nõukogude võimu eest langenute mälestuseks püstitatud senisele kompleksile. Ehkki selle saatust veel otsustatud pole, ei julge ilmselt keegi seda Pronkssõduri juhtumi valguses maha lammutama minna.
Arhitektide Valve Pormeistri, Allan Murdmaa ja Henno Sepmanni kavandi alusel 1975. aastal valminud ja nüüdseks ideoloogiliselt iganenud punamälestusmärk aga seisab ja laguneb. Juba kümme aastat tagasi oli selle seisukord halb, kuid kompleksi peremees Tallinn ei ole vahepeal ka midagi teinud, et seda kas konserveerida või lammutada. Seetõttu laguneb see armutult ja on kukkuvate kivide tõttu ohuks nii jalutajatele, turnijatele kui rulatajatele, kes ikka avaliku linnaruumi objekti aeg-ajalt väisavad - objekt on ju huvilistele avatud.
Ehkki Maarjamäe kompleks asub Tallinnas täpselt Kesklinna linnaosa piiril, ei kuulu kogu ala täielikult linnaosa haldusalasse, vaid on osalt reforimimata riigimaal ning linn taotleb kogu maa-ala üleminekut riigi omandisse. Sellest omandisegadusest tingituna on ka kompleks justkui eikellegimaal, igatahes ei taha selle hooldamisest kuulda ei linn, ei riik, kuniks maaküsimus on lahtine.
"Tallinn on jätkuvalt seisukohal, et memoriaalkompleksi ala peaks jääma samuti riigi omandusse ning saavutada tuleb olukord, et see suhestuks rajatava kommunismiohvrite memoriaaliga ning samas ka rekonstrueeritava Orlovi lossi pargiga, mis mõlemad kuuluvad riigile," põhjendab Tallinna Kesklinna Valitsuse linnakeskkonna osakonna juhataja Aigar Palsner ERR.ee-le.
Palsner kinnitab, et kui riik hakkas Maarjamäele kommunismiohvrite memoriaali planeerima, väljendasid riigi esindajad seisukohta, et ka Nõukogude korra eest langenute memoriaalkompleks tuleks korrastada ja jätta avalikku kasutusse, sõltumata selle ehitamise ideoloogilisest taustsüsteemist.
Restaureerimisplaan puudub
Linn aga leiab, et kogu kompleksiala - nii uus kui vana monument - võiksid olla ühe omaniku kätes.
"Kesklinna linnaosa valitsemisel on üksnes osa kompleksist - "Jääretke monument" ja "Tuld hoidvad käed" - need objektid külgnevad toonase paraadväljaku ja selle tribüünidega ning moodustavad ühe arhitektuurse substantsi kogu Nõukogude memoriaalkompleksiga, mis hõlmab ka juurdepääsuteed, nende katendid, taustseinad, sissepääsuportaali, nõlvad ning ka promenaadi poolsed "künad". Ei ole mõttekas restaureerida ainult kõnealuseid taieseid, kui kogu ülejäänud väliala saatus on otsustamata. Tegemist on reformimata riigimaaga, mida hooldame linna heakorra eeskirja nõuetest lähtuvalt," selgitab Palsner, miks linn objekti ei hoolda.
""Jääretke monumendi" ja arhitektooni "Tuld hoidvad käed" seisundi kohta ei ole koostatud ühtegi ametlikku ehitusekspertiisi või auditit, mis oleks päädinud restaureerimisprogrammi koostamisega. On vaid peaasjalikult visuaalse vaatluse põhjal koostatud eksperthinnang, millest lähtuvalt ka möödunud aasta suvel sulgesime torupiirdega paraadväljaku ala, millega külgnevad mainitud teosed," täiendab Palsner.
Riiki esindav RKAS tellis 2016. aastal auditi. AS Telora-E koostatud audit tuvastas, et memoriaali ehitised on lagunenud ja ohtlikud. Seetõttu on riigi huvi objekti vastu ka tagasihoidlik - kohustus oma vara korras hoida lasub selle omanikul. Praegu kuulub lagunev Maarjamäe memoriaal linnale, seega on kohustus seda korras hoida samuti Tallinnal. Arusaadavalt pole riik vaimustuses järjest kehvemasse seisu jääva vara oma bilanssi vastuvõtmisest, sest siis tuleb koheselt leida ka remondiraha, kuivõrd korrashoiu kohustus liiguks linnalt riigile üle.
Viimane kohtumine linna ja riigi esindajatega toimus aastapäevad tagasi ja toona jäänud kõlama arvamus, et esialgu kinnistatakse loodav kommunismiohvrite mälestuskompleksi alune maa ehitusõiguse saamiseks, seejärel tegeldakse Nõukogude-aegse kompleksi korrastamise ja omandiõiguse küsimustega.
Surnud Pontu loopimine
Linn loodab, et kogu memoriaaliala saatuse kohta võtab riik lähiajal vastu otsuse. Selle tulemusel peaks kommunismiohvrite memoriaali ala, mille projekteerimine praegu käib, jääb riigi omandisse ja Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) hooldusesse. Nemad on ka memoriaali projekteerimise ja ehitamise tellijateks. Tallinna soovil liiguks ka vana memoriaali ala lõpuks ilmselt RKAS-i bilanssi, kuid selleks peab justiitsministeerium riigi esidajana selle maa esmalt kindla ülesandega RKAS-ile üle andma, eeldusel, et riik maa linnalt üle võtab - kohalikud omavalitsused RKAS-ile midagi otse üle anda ei saa.
Riigi arusaam protsessi kulust ja hetkeseisust on siiski teine.
"Nn vana memoriaali ülevõtmist riigile on arutatud vaid ühe teoreetilise võimalusena. Mingit otsust selles suhtes tehtud ei ole. Nn vana memoriaali kordategemine vajab investeeringuid ja riigi kinnisvarainvesteeringute kavas hetkel seda planeeritud ei ole," kinnitab justiitsministeeriumi pressiesindaja Dagne Mihkels, selgitades, et vana memoriaali heakorra eest vastutab ikka Tallinn.
Nii meenutabki vana Maarjamäe memoriaali omandiküsimus surnud Pontu üle aia loopimist Bornhöhe jutustusest "Kuulsuse narrid", kus naabrid Tatikas ja Vesipruul hinge heitnud looma kumbki oma hoovile ei soovinud.
Lahendus võiks olla ka vana memoriaali lammutamine, kuid selle üle ei julge ei riik ega linn isegi idee tasandil mitte arutleda.
Sümboolne kodutee kommunismiohvritele
Mihkels rõhutab, et uus, kommunismiohvrite memoriaal ei ole vana memoriaali juurdeehitus, vaid tegemist on täiesti eraldiseisva memoriaaliga.
"Hetkeseisuga on valmimas kommunismiohvrite memoriaali ja ohvitseride mälestusmärgi põhiprojekt, mida ministeerium ootab lähiajal kooskõlastamiseks. Järgmise etapina viib RKAS läbi ehitushanke, ehituse valmimine on kavandatud hiljemalt 21. augustiks 2018. Seega ehitustöödega veel alustatud ei ole, seni on tehtud ettevalmistustöid, näiteks geoloogilisi jt uuringuid, taotlemisel on ehitusluba," loetleb Mihkels.
Kavandatava memoriaali maa on kinnistatud ja praegu keskkonnaministeeriumi bilansis, kuid kavandatud on selle võõrandamine RKAS-ile.
Möödunud aastal toimunud konkursi mälestusmärgi rajamiseks kommunismiohvritele võitis arhitektuuribüroo JVR tööga "Teekond", mille taga on autoritena Kalle Vellevoog, Jaan Tiidemann, Tiiu Truus, Martin Prommik ja Lidia Zarudnaja. Võistluse võitnud ideekavandi alusel luuakse memoriaal inimestele, kes koduaeda kunagi tagasi ei jõudnud, nagu autorid ise sõnastasid.
Kommunismiohvritele rajatav memoriaal "Teekond" asetub Nõukogude korra eest langenute memoriaali kõrvale.
Toimetaja: Merilin Pärli