Neli nõuannet Tallinna linna hangete korrastamiseks ({{commentsTotal}})

Salme kultuurikeskus.
Salme kultuurikeskus. Autor/allikas: PM/Scanpix

Paar nädalat tagasi lekkis meediasse Tallinna sisekontrolli memo, milles lahati Salme Kultuurikeskuse hankeid ja võimalikku avaliku raha väärkasutust. Memo oli keskuse endise loovjuhi tegevuse suhtes kriitiline ning heitis ette protseduurilisi puudujääke ja linna raha laristamist.

Linna praktiline võimekus raha targalt ja läbipaistvalt juhtida on viimastel aastatel paranenud. Kehtestatud on läbipaistev menetlust toetav regulatsioon, korraldatakse koolitusi ning eksisteerib kõrge kvalifikatsiooniga tugikeskus linnakantselei haldusteenistuse hankekeskuse näol. Eeldused kvaliteetseks hankemenetluseks oleks justkui olemas. 

Avaldatud sisekontrolli memost selgub, et Salme Kultuurikeskuses tehti 2016. aastal hankemenetluste raames otsuseid lahmides ja sisulisi protseduurireegleid erates. Mitme lepingu kohta ei mäletanud osalised tagantjärele mitte midagi, ostumenetlused olid arvatavalt teostatud formaalselt ning osa tehtud kulutusi tunnistas sisekontroll läbimõtlematuks.

Teema on tõsine. Kas viga on süsteemis või pahatahtlikes inimestes?

Tallinna linna eelarve maht on käesoleval aastal 600 miljonit eurot. Realistiliku prognoosi kohaselt leiab see raha endale aasta jooksul uue omaniku. Suurt osa rahast kontrollib linn oma ametiasutuste kaudu, osa realiseerib linna allasutused vastavalt oma põhitegevusele ja kinnitatud eelarvele. 

Üldjuhul kehtestavad linna ametiasutused kooskõlas riigihangete seadusega hankekorra, mille kinnitab asutuse juht. Hankekord on üks läbipaistva hankemenetluse korraldamise ja läbiviimise tööriistadest. Salme Kultuurikeskus on Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse hallatav asutus, seega allub kultuurikeskuse hankemenetlus linnaosavalitsuse kehtestatud hankekorrale. Selline hankekord on käskkirjaga kehtestatud 2015. aastal. 

Asju ja teenuseid üle 10 000 euro (käibemaksuta) väärtuses ostes ja tellides (või ehitustöid üle 30 000 euro (käibemaksuta) väärtuses tellides) kohustab riigihangete seadus korraldama lihthanke. Väiksemate summade puhul on lubatud kasutada ostumenetlust, mis on hankemenetluse lihtsustatud meetod. Hankedokumendi koostamise asemel püstitatakse lähteülesanne ning saadetakse ettepanek (kutse) hinnapakkumise esitamiseks vähemalt kolmele pakkujale. 

Täpsem ostumenetluse protseduur on sätestatud hankekorras, mis näiteks Põhja-Tallinna (ja Salme Kultuurikeskuse) puhul kohustab hankijat tagama asutuse raha läbipaistva, otstarbeka ja säästliku kasutamise, isikute võrdse kohtlemise ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivse ärakasutamise. Muu hulgas tuleb tagada hanke läbipaistvus ja kontrollitavus. 

Antud kaasuse keskne küsimus ei ole seega linna hankepoliitika või selle jätkusuutlikus. Olulisem on aru saada, kas kehtestatud protseduuri ka tegelikult austatakse ja järgitakse.  

Sisekontrolli memost selgus, et osadele sõlmitud lepingutele nõuetekohast hankemenetlust ei eelnenud. Mitut teenust tellides esitati hinnapäringud ettevõtetele, kellel puudus antud valdkonnas varasem töökogemus. Näiteks kujundustööd telliti hulgikaubandusega tegelevalt ettevõttelt ning dekoratsioonidele kinnitatava kanga kujundus ja tarne piirdeaedu valmistavalt ettevõttelt. See tõstatab nii mõnegi küsimuse. 

Ostumenetlus on linnasüsteemis levinud tavapärane protseduur ja kuigi antud kaasus on mõneski mõttes huvitav, ei saa kõrvalseisjana selle eesmärgipärasusele hinnangut anda. Kuritarvitamine ei pruukinud olla pahatahtlik. Selleks, et sarnaste situatsioonide kordumist vältida, teen mõned ettepanekud.  

Esiteks ei tohi volitada hankementlust läbi viima (ka ostumenetlust) isikut, kellel puudub sellekohane kvalifikatsioon ja koolitus. Praegusel juhul tunnistas asjassepuutuv isik sisekontrollile antud memos, et ta ei tea ostumenetlusest midagi. Asutuse juhi ülesanne on selliste olukordade tekkimist vältida. 

Teiseks tuleb vältida olukorda, et ostumenetluses osaleb vaid üks inimene. Põhja-Tallinna hankekord võimaldab ametiasutuse juhil määrata riigihanke eest vastutava isiku ühe või mitme ostumenetluse korraldamiseks. See ei taga menetluses piisavalt objektiivsust. Kaasata tuleb teine osaline (isik), kes menetluses ka sisuliselt osaleb, kaasa mõtleb ja kontrollib. 

Kolmandaks tuleb ostumenetlus nõuetekohaselt protokollida. Olen oma töös kokku puutunud erinevate olukordadega. Mõnel pool protokollitakse hankemenetlus (sh ostumenetlus) suhteliselt põhjalikult, mujal jällegi mitte. Kui menetluse kokkuvõte ei ole paberil, on hiljem võimatu asjasse puutuvaid asjaolusid kontrollida. Sisekontroll juhtis tähelepanu, et mõne lepingu puhul ei mäletanud tellija ega ka tarnija teenuse sisust mitte midagi. Hankija peab olema võimeline oma otsuseid meenutama ja põhjendama. 

Neljandaks peavad ostumenetlust läbi viivad isikud sisuliselt analüüsima nende isikute/ettevõtete ringi, kellele pakkumiskutse esitatakse. Riigihangete üks eesmärk on olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine. Hankija eesmärk võiks seega olla võimalikult paljude pakkujate kaasamine. Ei ole mõistlik, et ostumenetluse korraldaja esitab pakkumiskutse kolmele firmale, kui turul pakub teenust kakskümmend. Kehtib põhimõte „mida rohkem, seda uhkem“. Kaasata tuleb rohkem pakkujaid.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Lugejakiri



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: