Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris
Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.
Valitsus määras 2015. aastal üldiseks palgafondi kasvuks kolm protsenti, millest võitsid kõik valitsussektori töötajad.
Kõige märgatavama ehk 4,5-protsendise palgatõusu said toona kultuuri-, põllumajandus- ja keskkonnaministeeriumi alluvuses töötavad kultuuritöötajad, haridus- ja siseministeeriumi haldusalas töötavad õpetajad, sotsiaal- ja justiitsministeeriumi alluvuses töötavad sotsiaalhoolekande töötajad, arstid ja kiirabiarstid ning siseturvalisuse valdkonna töötajad, kelle ametikoht jäi sise-, justiits- ja rahvastikuministeeriumi haldusalasse.
2016. aastal valitsus riigiasutuste palgafondi ei kasvatanud, kuid nelja protsendi võrra tõusis palk siiski kultuuri- ja põllumajandusministeeriumi kultuuritöötajatel ning haridusministeeriumi haldusalasse jäävatel rahvusarhiivi ametikohadel.
Samuti haridus- ja siseministeeriumi haldusalas töötavatel õpetajatel, sotsiaal- ja justiitsministeeriumi sotsiaalhoolekande töötajatel ning siseturvalisus valdkonnast töötavatel ametikohtadel, mis jäid sise-, justiits- ja rahvastikuministeeriumi haldusalasse.
Lisaks sellel sõlmiti mullu tervishoiutöötajate palgakokkulepe ning neljanda kuni seitsmenda kategooria treeneritele määrati tegevustoetus, mille suurus on 50 protsenti töötasust.
Riigieelarve strateegias aastateks 2018-2021 on välja toodud, et 2016. aastal palgakasvuks raha saanud sihtgruppidest paranes keskmise kuupalga suhe Eesti keskmisesse kuupalka sotsiaalse kaitse ja tervishoiu valdkonnas. Hariduses säilis valdkonna keskmise kuupalga ja Eesti keskmise palga suhe, kuid avaliku korra ja julgeoleku valdkonnas see langes.
Tänavuse aasta riigieelarves ei leitud raha, et kasvatada valitsussektori palgafondi kogu sektori ulatuses.
Sellegipoolest kasvas tänavu palk kolme protsendi võrra kultuuri-, haridus-, keskkonna- ning majandusministeeriumi haldusalasse jäävatel kultuuritöötajate ametikohtadel, haridus-, sotsiaal- ja siseministeeriumi haldusalas töötavatel õpetajatel, sotsiaal- ja justiitsministeeriumi sotsiaalhoolekande töötajatel ning siseturvalisuse valdkonnast töötavatel ametikohtadel, mis jäid sise-, justiits- ja rahvastikuministeeriumi haldusalasse.
Eesti keskmise palga kasvuks järgmise nelja aasta jooksul prognoositakse eelarvestrateegias keskmiselt 5,4 protsenti aastas ning palgakasvu veab erasektor.
Et keskvalitsuse palganumbrid suudaksid erasektoriga konkureerida, on eelarvestrateegias ette nähtud, et järgmisel neljal aastal tuleb keskvalitsuse töötajate üldine palgakasv 2,5 protsenti.
Isamaa ja Res Publica liidu esimees Helir-Valdor Seeder pakkus aga välja selle ära jätmise, sest IRL loobus valitsuses kokku lepitud maksupaketi senisel kujul toetamisest ning sel juhul tuleb kuludele leida uusi katteallikaid.
Toimetaja: Karin Koppel, Allan Rajavee