Uuring: mitmekeelsust tuleks senisest enam soosida
Eesti keele staatus on tugevam kui kunagi varem ning senisest enam tuleks Eestis soosida mitmekeelsust, leiab haridusministeeriumi tellitud Eesti keeleseisundi uuring. Samuti tuleks uuringu kohaselt oluliselt suuremal määral toetada eesti keele kui teise keele ja ka võõrkeele õpet juba lasteaias.
Eesti keeleseisundi uuringu eesmärk oli selgitada välja, milline on nii eesti keele kui ka võõrkeelte staatus, õpe ja arenguvõimalused Eestis. Uuringu tulemused ütlevad, et eesti keele positsioon on küll tugev, ent see ei ole nii igalpool Eestis, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Tuleb, jah, tõdeda, et on selliseid piirkondi - me räägime siin väga selgelt Ida-Virumaast ja ka Suur-Tallinnast, kus inimeste motivatsioon keelt õppida ei ole nii tugev," selgitas haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner.
Samuti on eesti keel haavatavam kõrghariduses.
"Me oleme kindlasti väga rõõmsad, et kõrgharidus rahvusvahelistub, sest see toob meile välisüliõpilasi, aga samas toob see endaga kaasa ka ohu, et võib-olla ühel päeval ei ole mõnes teadusharus võimalik enam eesti keeles rääkida," arvas Kärtner.
Uuring tõstab ka esile, et senisest enam tuleks soosida mitmekeelsust ning toetada eesti keele kõrval ka teiste keelte õpet. Ennekõike vajaks tuge mitmekeelsete laste vanemad ning rohkem tuleks arvestada muukeelsete laste vanemate murega, et eesti keele õpe on seni olnud liialt seotud identiteediloomega, milles nähakse aga keeleõppe pärssijat.
"Lapsevanemate hirmud ongi just seotud sellega, et kas laps kuidagi kaotab oma identiteedi, kas on võimalik kuidagi tekitada mitmikidentiteeti, kui ta läheb eestikeelsesse kooli ja lasteaeda, et siis ta tegelikult ikkagi säilitaks nii-öelda oma identiteedi. Siiamaani võib-olla ei osata nende probleemide ja küsimustega tegeleda, see on väljaõppe küsimus, see on metoodika küsimus," rääkis uuringu üks autoritest, Balti uuringute instituut Kristjan Kaldur.
Uuringu järgi tuleks eesti keelt kui teist keelt senisest edukamalt hakata õpetama juba lasteaias, et kasin keeleoskus ei jõuaks järgmistesse haridusastmetesse. Samuti tuleks alusharidusse viia võõrkeelte õpe.
"Ilmselt on siin vaja ühest küljest poliitilist tahet ja kindlasti on vaja ka ekspertide nõuandeid. Kindlasti me võiksime õppida ka teiste maade kogemusest," arvas Kärtner.
Uuringu viis haridusministeeriumi tellimusel läbi rakendusuuringute keskus RAKE koostöös Balti uuringute instituudi ja Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudiga.
Toimetaja: Merili Nael