Eelnõu seab kütuse müüjatele tagatise piirangu
Vedelkütuse seaduse muutmise elnõuga sätestatakse piirang, mille kohaselt võib üldjuhul kütust müüa koguses, mis on tagatisega kaetud.
Rahandusministeeriumist kooskõlastamisele saadetud eelnõu seletuskiri ütleb, et selline piirang välistab olukorra, kus kütuse müüja saaks piiramatult tekitada riigile käibemaksukahju.
Kütuse müüjatele jäetakse siiski õigus taotleda teatud kriteeriumite täitmisel esitatud tagatise vähendamist. Tagatise vähendamist on võimalik taotleda kütuse müüjatel, kes on taotluse esitamise ajaks kütuse müügi tegevusloa alusel tegutsenud vähemalt kuus kuud.
Veel nõuab seadusemuudatus tagatise vähendamise soovi korral, et kütuse müüjast ettevõtel või selle juhtidel ei ole maksuvõlga ega kehtivat karistust maksuseaduste, tollialaste õigusaktide rikkumise eest.
Eelnõuga luuakse õiguslik alus kütuse käitlemise andmekogu asutamiseks. See võimaldab tarbimisse lubatud vedelkütuse müügitehingute andmeid hallata reaalajas ning koondada järelevalve kütuse käitlemise üle elektroonilisse keskkonda.
Rahandusministeerium loodab, et selle tulemusena tagatakse ülevaade kütuse liikumise kohta erinevate kütuse ostu-müügiahelate kaudu.
Andmekogu rakendumisel puudub kütuse müüjatel edasine vajadus maksu- ja tolliametile vedelkütuse aruande esitamiseks, kuna kõik vajaminevad andmed on nii ametile kui ka kütuse käitlejatele andmekogust kättesaadavad.
Võitlus alates 2011. aastast
Kütusesektoris toimuvate käibemaksupettuste piiramiseks võttis riigikogu juba 2011. aasta alguses vastu seadusemuudatused, millega kohustati vedelkütuse müüjaid esitama maksu- ja tolliametile tagatise.
Eelnimetatud seadus jõustus sama aasta aprillis ning kütusesektoris tegutsevate ettevõtete poolt tasutava käibemaksu laekumine hakkas suurenema.
Muudatuste jõustumisele järgneva aasta jooksul laekus kütusesektoris tegutsevatelt ettevõtetelt 90 miljonit eurot rohkem käibemaksu kui muudatusele eelnenud aasta jooksul. Samuti vähenes kütusemüüjate arv enam kui poole võrra.
Alates 2011. aasta augustikuust ilmnes uus tendents, et kütuse müüjad hakkasid pettuse eesmärgil ära kasutama võimalust soetada aktsiisilaost kütust omatarbeks kütuse müügi registreeringut omamata ja maksu- ja tolliametile tagatist esitamata.
Seaduselünk võimaldas tekkida olukorral, kus aktsiisilaost väidetavalt omatarbeks soetatud kütus müüdi aga edasi ning see jõudis ringiga ikkagi kütust müüvate ettevõteteni, kes selle omakorda tarbijatele müüsid.
Eelnimetatud tegevuse tõkestamiseks võttis Riigikogu 2012. aasta kevadel järgmised seadusemuudatused, millega keelustati aktsiisilaost kütuse omatarbeks väljastamine täielikult.
Pärast eelnimetatud muudatuse jõustumist laekus aastaga kütusesektori ettevõtete poolt 28 miljonit eurot käibemaksu rohkem kui aasta varem.
Maksuhalduri senisest praktikast selgub, on kütusesektoris tegutsevate petturite tegevust tõkestavad seadusemuudatused positiivset efekti omanud üksnes ajutiselt.
Maksu- ja Tolliameti hinnangul tegutseb kütusesektoris ligi 86 riskiga isikut ning vedelkütuse turul toimuvate maksupettuste iga-aastane maht on hinnanguliselt 50–60 miljonit eurot.
Toimetaja: Priit Luts