Karilaid: tuleb puhastada erakonna maine ja säilitada töövõime riigis ning pealinnas ({{commentsTotal}})

{{1495702620000 | amCalendar}}

Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid ütles, et Mihhail Korbi ja Arvo Sarapuu ümber lahvatanud skandaalide valguses tuleb mõelda, mida teha, et erakond sellistesse olukordadesse nii tihti ei satuks. Esmalt tuleb tema sõnul tegeleda maine puhastamise ja töövõime säilitamisega.

"Erakonna maine puhastamine, erakonna maine taastamine, töövõime säilitamine nii pealinnas kui ka riigis, organisatsioonikultuuriga tegelemine. Kõik see, mis on vaja, et võita valijate usaldust, mis on saanud viimastel päevadel tõsiseid tagasilööke," nimetas Karilaid samme, mida erakond nüüd peaks tegema.

"Nüüd on küsimus, mida teha, et me ei oleks sellistes olukordades nii tihti," lisas ta.

Karilaid rääkis, et kuna erakonna esimees, peaminister Jüri Ratas on NATO tippkohtumisel, siis koguneb erakonna juhatus tekkinud olukorda arutama kohe kui Ratas on tagasi Eestis.

Karilaid tunnustas Mihhail Korbi otsust valitsusest tagasi astuda. "Sellega näitas ta head poliitilist kultuuri, et ei jäädud seda avalikkuse ette praadima, vaid tehti sammud ise ära," ütles Karilaid.

Samuti kiitis ta heaks Arvo Sarapuu abilinnapea ametist tagandamise. "Selge vastus, mõistlik vastus ja näide sellest, et ei mindud kuhugi umbkaitsesse, vaid võeti vastutus ja anti signaal, et Arvo Sarapuu ei saa jätkata. Mina tunnustan seda," ütles Karilaid.

Riigihalduse minister Mihhail Korb teatas kolmapäeva õhtul, et astub oma NATO teemaliste kommentaaride pärast valitsusest tagasi. Korbi lahkumist valitsusest nõudsid koalitsioonipartnerid IRL ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond.

Lääne Elu vahendusel tuli avalikuks, et Korb ütles teisipäeval Haapsalus kohtumisel veteranidega, et tema ei ole NATO liikmesuse poolt. Pärast artikli ilmumist saatis Korb avalduse, et toetab siiski NATOsse kuulumist.

Kaitsepolitsei pidas Tallinna prügiäri kriminaalasja raames neljapäeva hommikul kinni Tallinna keskerakondlasest abilinnapea Arvo Sarapuu, keda kahtlustatakse teadvas toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses.

Keskerakonna esimees Jüri Ratas ning Tallinna linnapea kohusetäitja Taavi Aas kinnitasid ühisavalduses, et neljapäeval kahtlustatavana kinni peetud abilinnapea Arvo Sarapuu ei saa abilinnapea ametis jätkata.

Karilaid: nagu Korb, ei saa ka Toom, Ivanova ja Loone valitsusse kuuluda

Oma väljaütlemiste tõttu tagasi astunud Mihhail Korb esitas pärast tagasiastumist eesti- ja venekeelsele "Aktuaalsele kaamerale" Eesti NATO-sse kuulumise kohta erinevaid seisukohti.

Karilaid ütles "Ringvaates", et see ongi põhjus, miks Korb ei saa enam valitsusse kuuluda. "Seda enam, et Keskerakond oli see, kes 2016. aastal andis läbi keskfraktsiooni sisse iseseisva kaitsevõime tõstmise eelnõu. Tänu meile on tulnud 60 miljonit lisaraha meie kaitsevõimesse, nii et me panustame rohkem kui eelmine valitsus. See kõik näitab, et inimesed, kes kahtlevad selles, ei saa kuuluda valitsusse," kommenteeris Karilaid.

Vastates saatejuhi väitele, et Keskerakonnas on selliseid kahtlejaid veelgi - Yana Toom, Olga Ivanova ja Oudekki Loone, kellele meedias on pandud ka hüüdnimi "kolm õde" - , ütles Karilaid, et ka nemad ei saa just sel põhjusel kunagi Eestis ministriteks.

"Yana sai alles 2005. aastal Eesti kodakondsuse. Läheb veel 30 aastat enne, kui Yana Toom saab aru Eesti sisepoliitika peennüanssidest. Ta võib rääkida mida iganes, aga kui tema saaks Keskerakonnas rohkem mõjule, siis Keskerakond jääks poliitikas sügavasse isolatsiooni. Ma julgen täna väita, et see, mida ta teeb, on maksimum. Rohkem kahju ta Eesti poliitikas teha ei saa," lisas Karilaid.

Tema hinnangul peab Yana Toom üle saama sellest, et ta kaotas Paides Keskerakonna kongressil Jüri Ratasele. Oma väljaütlemistega on Toom Karilaiu arvates teinud kahju vaid iseendale.

Tema sõnul teeb Keskerakond tulevikus enda organisatsioonikultuuris ja personalipoliitikas selgemaid valikuid, kellega rindele minna ja kellega mitte.

Arvo Sarapuu juhtum oli Karilaiu sõnul üllatav, sest ta on jätnud siiani mulje inimesest, kes võitleb korruptsiooni vastu.

"See näitab, et personalipoliitika peab Keskerakonnas minema veel läbipaistvamaks, seda enam, et ühiskond jälgib peaministrierakonda, seda enam, et oleme lubanud olla uue poliitilise kultuuri teerajajaid. Ma loodan, et ka teised eraknnad võtavad meist eeskuju, et kui on kahtlused, tehakse kiiresti paar sammu tagasi," ütles ta.

Vastates saatejuhi küsimusele, kas Keskerakond läheb tõepoolest kohalikele valimistele Taavi Aasaga, kes linnapea kohusetäitjana vastutab samuti korruptsioonijuhtumi eest, selgitas Karilaid, et Aas ei ole üles ehitanud mingeid äriskeeme ja omakasu taotlenud.

"Arvan, et see on õppetund ka Taavi Aasa jaoks, sest seltskond, kes täna on linnavalitsuses, on eelmise erakonna esimehe komplekteeritud. Ma tean, et lähiajal koguneb keskerakonna poliitiline juhtkond ja eks tullakse varsti välja mingite lahendustega, kas on võimalik ka uut poliitilist meeskonda teha selle mõttega, et Keskerakond oma usalduse taastaks ja et see 33 protsenti, mis oli ühiskonnas, olek uuesti realistlik," arutles Karilaid.

Tema kinnitusel valitsuse püsimine ohus ei ole.

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Merili Nael



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: