Kaupo Meiel: kes ei loe, on loll, aga lugeminegi võib lolliks muuta ({{commentsTotal}})

Avaldamisvõimalusi – alates raamatute trükkimisest ja lõpetades sotsiaalmeediaga – on ääretult palju ja nõnda jõuab lugejateni väga sageli tekste, mille tarbimine ei tee targemaks, vaid hoopis lollimaks, märgib kirjanik Kaupo Meiel Vikerraadio päevakommentaaris.

Sel nädalal toimub Tallinnas juba üheksandat korda kirjandusfestival HeadRead, mis on aasta-aastalt järjest laiemaks, mahukamaks ja sügavamaks muutunud. Viie päeva jooksul astub esinemispaikades üles enam kui sada esinejat välismaalt ja kodumaalt.

Festivali programm on sedavõrd tihe ja mitmekülgne, et kõigest toimuvast osa võtta ei suuda ükski inimene, mis paneb mõtlema, et vahest on HeadRead juba liiga suureks kasvanud ja võib hakata omaenda raskuse all nõtkuma. See kartus on loodetavasti siiski asjatu, sest festivali korraldajad on karastunud ja võimekad mehed ning naised, kes suudavad isegi festivali viiendal päeval imetlusväärselt toimekad olla ja naeratada.

HeadRead publikuvähesust loodetavasti tundma ei pea ja et seekord on näiteks eelmise aastaga võrreldes veelgi suurem osakaal Eesti oma autoritel, siis peaksid festivali kriitikudki rahule jääma.

Kui rääkida Tallinna kirjandusfestivali kavast, siis koosneb see neljast kandvast osast. Üks osa on Eesti kava, üks rahvusvaheline kava ja neile lisaks toimuvad segasündmused pealkirja all "Meilt ja mujalt" ning "Soome 100". Lühidalt on siis kõik Eestile ja eesti kirjandusmaastikule olulised valdkonnad kaetud.

Kirjandusfestivalid on juba definitsiooni kohaselt peod, millel tegeliku lugemise ja kirjutamisega õige vähe pistmist. Pigem viivad need meeleolukalt ja isegi kerglaselt kirjanikud kokku üksteise ja lugejatega, et lugemise ja kirjutamise väärikas traditsioon kunagi ei kaoks.

Lugemisega on Eestis ja kuuldavasti mujalgi maailmas lood päris head. Noored loevad jätkuvalt raamatuid, isegi järjest rohkem loevad ja järjest rohkem loevad just paberraamatuid. Ei ole õnnestunud internetil paberile trükitud ridasid surmata ning vaevalt see lähikümnenditelgi juhtub.

Sel kevadel Pariisis käies panin tähele, et kuigi enamik noori ja vanu istusid metroos nägupidi nutitelefonis, leidus nende kõrval hämmastavalt palju reisijaid, kes süvenenult raamatuid lugesid. Üks teismeline noorsand luges ümbrust tähele panemata näiteks Charles Baudelaire'i klassikaks muutunud luulekogu "Kurja lilled" ja see oli üks äraütlemata sümpaatne vaatepilt.

Kunagi arutasin ühe algklasside õpetajaga, et kuidas ta selgitab lastele raamatute lugemise vajadust. Tema oli leidnud ühe sümpaatse motivaatori, soovitades õpilastel vaadata silma neile, kes raamatuid ei loe ja neile, kes raamatuid loevad. Raamatuid mitte lugevate inimeste silmavaade on tuhmim, et mitte öelda rumalam. Ja keegi ei taha ju rumal välja näha, ega?

Kirjutamisega on Eestis teadagi samuti hästi. Raamatuid kirjutatakse palju ja kui kirjandusfestivali HeadRead korraldajad võtaksid nõuks panna kogu kava kokku ainult eesti autoritest, siis jääks viiest päevast arvatavasti väheseks.

Lugemisel ja kirjutamisel on siiski varjukülgi. Avaldamisvõimalusi alates raamatute trükkimisest lõpetades sotsiaalmeediaga on ääretult palju ja nõnda jõuab lugejateni väga sageli tekste, mille tarbimine ei tee targemaks, vaid hoopis lollimaks.

Näiteid pole vaja kaugelt otsida – alles see oli, kui päris mitmes meediakanalis levis põhjalik käsitlus sellest, et gravitatsioon on kõigest teooria ning planeedi Maa kuju oleneb seda vaatlevast inimesest. Loed selliseid jutte ja tunned füüsiliselt, kuidas viimasedki mõistuseriismed läbi kõrvade välja voolavad.

Mart Raudsaar ütles Postimehes täpselt, et „lolluse tiražeerimine on vabaduse hind“. Lollust on maailmas alati palju olnud, ei ole praegune aeg vähimalgi määral erandlik, kuid lollus jõuab lihtsalt vähesema vaevaga rohkemate inimesteni.

Võitluses üleilmse ja isikliku lollusega ongi üks lihtne abivahend – hea raamat. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Frank-Walter Steinmeier.Frank-Walter Steinmeier.
Steinmeier: ajalugu ei peaks kasutama relvana

Teisipäeval Eestisse saabunud Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier pidas kolmapäeval teaduste Akadeemia majas kõne teemal "Saksamaa ja Eesti – muutlik minevik, ühine tulevik“, millest ERR.ee tegi otseülekande ja mille täismahus videot saab vaadata käesolevas artiklis.

Uuendatud: 18:52 
"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe
Arumäe: poliitikud peaks fookuse ümber seadma

Majandusekspert Ruta Arumäe ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast" saatejuht Ainar Ruussaarele, et poliitikud peaksid oma fookuse ümber seadma ja keskenduma oma tegevuses pikaajalisele majanduskasvule. Ettevõtjatele on Arumäe hinnangul hetkel parim aeg tegevust alustada või seda laiendada.

Kaader videostKaader videost
"Pealtnägija" valimisreklaam teeb erakondadele silmad ette

"Pealtnägija" avaldas uut hooaega sissejuhatava klipi, kus toimetaja Anna Gavronski on asunud vihmavarjuhoidja rolli ning saatejuht Mihkel Kärmas matkib trummi mängivat Edgar Savisaart.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.