Seadusliku seksuaalsuhte vanusepiir tuleb taas tõsta 16. eluaastale ({{commentsTotal}})

{{1495774800000 | amCalendar}}
.
. Autor/allikas: Flickr Creative Commons/European Parliament

„Kuigi Eesti seadus seda võimaldab, pole 14-aastane seksuaaleluks veel valmis. Seepärast tuleb täiskasvanu ja alaealise vahelise seksuaalsuhte vanusepiiriks taaskehtestada 16 eluaastat. Kõik, mis seondub lastega, olgu konservatiivse varjundiga,“ kirjutab Kenno Põltsam.

Aegajalt kerkib avalikkuses üles mõni pedofiiliaga seotud juhtum. Politsei uurib, prokurör süüdistab ja rahvas taunib. Pedofiilias süüdistatav üritab end välja keerutada, tuues põhjuseks näiteks selle, et tüdruk või poiss väitis end olevat vanem kui tegelikult oli.

Mis on see vanus, kust alates on laps valmis alustama seksuaalelu ning kas see arv, mida peab õigeks seadusandlus, on ikka kooskõlas moraalinormidega?

Lastele meeldib mängida oma tegelikust east vanemaid, ent nad on siiski veel lapsed. Me peame meeles pidama, et igal noorel on õigus oma lapsepõlvele ning iga läbielamine, olgu see füüsiline või vaimne, mõjutab noore inimese edaspidist elu. 14-aastane on bioloogiliselt valmis seksuaalsuhteks, kuid ta pole seda mitte sotsiaalses mõttes.

Täiskasvanu seksuaalsuhe 14-aastasega, kui sellega ei kaasne vägivalda ja ärakasutamist, on seaduse silmis lubatud alates 2002. aastast*. Enne seda oli seadusega sätestatud vanusepiir 16 eluaastat.

Euroopa riikides (kaasa arvatud EL välistes) on täiskasvanu ja alaealise vahelise seksuaalsuhte seaduslik vanusepiir keskmiselt 15,3 eluaastat. Seega on Eestis kehtestatud vanusepiir alla Euroopa keskmise.

Eestile sarnase vanusepiiri on kehtestanud veel Leedu, Austria, Ungari, Bulgaaria, Serbia ning Itaalia. Läti seadusandlus näeb ette, et seksuaalse sisuga tegevuse puhul, mis ei sisalda endas vaginaalset vahekorda, võib olla vanusepiir ka 14 eluaastat, vaginaalse vahekorra puhul 16. Iirimaal on piirid vastavalt 15 ja 17 eluaastat.

Hispaanias on vanusepiir olnud koguni 13 eluaastat [tänaseks on see tõstetud 16 eluaastani -toim]**.

Seevastu on Küprosel reaalse suguühte vanusepiirina ette nähtud 17 eluaastat. Maltal, kus abiellumine on lubatud alates 16. eluaastast, on lubatud suguühte vanusepiiriks seatud 18 eluaastat.

Lastekaitseliit on olnud aastaid seisukohal, et Eestis kehtestatud vanusepiiri tuleb tõsta ning eeldatavasti on organisatsioon ka aastal 2017 sama meelt. Samuti olen mina olnud alati seisukohal, et 14-aastane pole seksuaaleluks veel valmis. On väga tõenäoline, et sellega nõustub ka enamik lapsevanemaid.

Täiskasvanu ja alaealise vahelise seksuaalsuhte vanusepiiriks tuleb uuesti kehtestada 16 eluaastat. Kõik, mis seondub lastega, olgu konservatiivse varjundiga. •

* KarS § 145. Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu lapseealisega (1) Täisealise isiku poolt noorema kui neljateistaastase isikuga suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemise eest – karistatakse kuni viieaastase vangistusega.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

** Parandatud 28.5. – korrigeeritud autori väide, et Hispaanias on täiskasvanu ja alaealise seadusliku seksuaalsuhte alampiir ka praegu 13 eluaastat.

 

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Lugejakiri



Marju Lauristin

Otseülekanne: europarlamendist lahkuva Lauristini intervjuu Brüsselist

Teisipäeva õhtul kell 21 algavas „Aktuaalses kaameras” annab ERR-i Brüsseli korrespondendile Johannes Trallale intervjuu europarlamendi saadiku kohalt Eestisse naasev sotsiaaldemokraat Marju Lauristin. Orienteeruvalt kell 21.10 eetrisse jõudva otseintervjuu pikemat versiooni näeb ERR.ee portaalis.

uudised
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: