Kristel Rannaääre: kõigi perede kaitseks ({{commentsTotal}})

SAPTKi korraldatud meeleavaldus kooseluseaduse vastu 2015. aastal.
SAPTKi korraldatud meeleavaldus kooseluseaduse vastu 2015. aastal. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Hinnang, mille kohaselt samast soost paari pere on vale, on vaid maailma subjektiivne tajumine, mida võib rakendada ainult iseenda, mitte teiste elu korraldamiseks, kirjutab Kristel Rannaääre Eesti LGBT ühingust.

Täna kogunevad kooseluseaduse vastased sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks kutsel taas kord miitingut pidama. Nimelt ei meeldi protestijatele, et Tallinna ringkonnakohus tunnistas Eestis kehtivaks abielu, mille sõlmis välismaal samast soost paar. Sisuliselt võtab SAPTK endale õiguse otsustada, kellel on õigus olla perekond.

„Kuidas elab su perekond?“ on küsimus, mida küsija ja vastaja võivad sõltuvalt oma taustast tõlgendada vägagi erinevalt. Sest perekonna tähenduse loovad asjaosalistest indiviidid ise, mitte inimesed või ühiskond nende ümber. Meie ümber on palju erinevaid perekondi, millest ükski ei ole ebaolulisem ega ka õigem. Ja mitte ainult teoorias, vaid ka praktikas, sest meid ümbritsevad inimesedki pärinevad erinevatest perekondadest.

Samast soost vanematega pered on sama vanad kui ühiskond ning on eksisteerinud teiste perede kõrval juba väga kaua. Need pered pole olemas selleks, et kellegi teise perekonda lõhestada, väärtusi muuta või abielu mõistet lõhkuda. Ei ole nad võtnud kelleltki midagi varem ära ega tee seda ka tulevikus. Seda pole teinud ka üksikvanemad, kärgpered ega ka lapsi kasvatavad onu-tädi, kes end pereks peavad.

Selliste siltide taga nagu samasoolised perekonnad ja samasoolised paarid on reaalsed inimesed reaalsete eludega. Need on paarid, kes vajavad kooseluseadust, sest ei saa kasutada perekonnaseadust, et oma kooselu riiklikult registreerida. Kooselu seadustamine aitab neil paaridel turvalisemalt korraldada oma igapäevast elu: lastehooldust, vastastikust ülalpidamiskohustust ja varalisi suhteid lahkumineku, haiguse või puude korral.

Kooseluseadus tähendab neile inimlikku kohtlemist ka traagilistes olukordades. Näiteks kui paaril on alaealised lapsed, ei teki ühe vanema surma korral ohtu, et lapsed eraldatakse teisest vanemast ja suunatakse näiteks vanavanemate juurde või lastekodusse.

Kooseluseaduse vastased raiuvad jätkuvalt, et seaduse vastuvõtmisega mindi vastu rahva enamuse tahtele. Kuid enamusel ei ole automaatselt õigus.

Enamus ei saa otsustada lähtuvalt oma ideoloogilistest tõekspidamistest, kuidas peavad vähemused elama oma igapäevaelu. Arvamus, et enamusel peaks olema õigus otsustada vähemuste üle, on osa meie ühiskonda kuuluvaid inimesi alavääristav ning nende põhiõigusi piirav. Sest perekonna loomine ja perekonna mõiste sisustamine on iga inimese sügavalt isiklik otsus.

Hinnang selle kohta, kelle pere on õige või vale, on vaid maailma subjektiivne tajumine, mida võib küll rakendada, kuid ainult iseenda elu korraldamiseks. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: