Sisserände piirarv saab suvel täis, valitsus asub lahendust otsima
Eesti tänavune sisserände piirarv täitub prognoosi kohaselt juba poole aasta pealt ehk suvel. Valitsus peab leidma konsensusliku lahenduse, mida ülejäänud aastaga teha - kas piirarvu tõsta, leida erisusi või leppida tõsiasjaga, et kvoot on täis ning rohkem kedagi kolmandatest riikidest tänavu Eestisse ajutiselt tööle ja elama ei lubata.
Eesti tänavune kolmandatest riikidest lähtuva ajutise sisserände piirarv on 1317 inimest, mis teeb 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Möödunud aastal täitus see arv pisut enne aasta lõppu, tänavu on aga 800-le inimesele juba luba väljastatud ning palju taotlusi on veel sees, mistap saab kvoot täis suve jooksul.
Sisserände piirarv ei puuduta Euroopa rändekava alusel Eestisse ümberpaigutatavaid inimesi ega teisi rahvusvahelise kaitse saajaid.
Kui mullu võeti piirarvu täitudes kvoodi alt välja kindlate erialade esindajad, keda ettevõtjad iseäranis vajasid, kuid Eestist ei leidnud - näiteks IT- ja idufirmade töötajad - , siis tänavuseks, kus kvoot täitub juba poole aasta pealt, pole valitsus veel plaani paika pannud.
Piirmäära tõstmist pigem ei tule
Üks võimalus on tõsta lihtsalt sisserände piirarv näiteks kahekordseks, sellist ettepanekut toetas eelmises valituses sotsiaaldemokraatliku erakonna ettevõtlusminister Liisa Oviir. Praeguse valitsuse sotsiaaldemokraadist siseminister Andres Anvelt, kelle pärusmaa sisseränne on, leiab, et mingi lahendus leida tuleb.
"Vaadates, kui palju väheneb meil aastas töökäte aru, siis see kvoot, selleks et see ära katta, peaks olema kaks korda suurem. Kas nüüd minna lihtsamat teed või otsida natuke targemaid-nutikamaid lahendusi?" viskas Anvelt õhku. "Lihtsaid lahendusi on küll kõige lihtsam lauale panna, et lihtsalt tõstame kvooti, aga kas see lahendab tegelikult laiemaid, ka demograafilisi probleeme, selles ma küll tänasel päeval julgen kahelda," ütles siseminister ERR-ile.
Nutikamate lahendustena näeb Anvelt piirarvu totaalse tõstmise asemel nii kindlate erialade kvoodi alt väljatõstmist kui ka punktisüsteemi, mida mõned riigid rakendavad.
"See annab eelise tööloa taotlemisel näiteks teatud haridustaseme, kohanemisvõime jm alusel. Punktidest tuleb siis summa kokku ja nende alusel tekib pingerida," kirjeldas minister süsteemi, rõhutades, et see vajab analüüsi veel nii ministeeriumis kui otsusega seotud riigiasutustes.
"Teine võimalus on see kvoot teha paindlikumaks, tuua kvoodikinnitamine näiteks valitsusse tasandile. Siin on erinevaid võimalusi väga palju, aga neid me peame arutama veel valitsuskabinetis," selgitas Anvelt.
Keskerakond majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul lihtsalt piirmäära tõstma ei tõttaks, sest ettevõtjatega vesteledes on tema saanud signaale, et ajutiste töötajate asemel vajaksid nad hoopis alalisi, mille vastu piirmäära tõstmine niikuinii ei aita.
"Kõrgelt haritud inimeste Eestisse tulek ei ole iseenesest probleem, seetõttu ongi tehtud erandeid kõrghariduse saanud inimestele, erinevatele valdkondadele ja kindlasti majandusministrina olen ma pigem valmis kaasa mõtlema, kas on mõni sektor, kes vajab hädasti kolmandatest riikidest tulevaid hästi haritud kõrgeltmakstud spetsialiste ja siis sektoripõhiselt seda arutama," kommenteeris Simson.
Samas möönis Simson, et juhul, kui sotsiaaldemokraadid esitavad hea argumentatsiooni, on ta valmis piirmäära tõstmist ka toetama.
IRL pelgab venekeelseid sisserändajaid
IRL-i värske esimees Helir-Valdor Seeder piirarvu mehaanilist tõstmist ei poolda, sest tema hinnangul toob see kaasa rahvastiku tasakaalu probleemi olukorras, kus juba praegu on Eestis linnu, mille rahvastik on 95 protsendi ulatuses muukeelne, nagu Narva ja Sillamäe, aga enamik kvoodi alusel sisserändajaid pärineb samuti venekeelsest kultuuriruumist - Venemaalt ja Ukrainast. Ingliskeelsete töötajate suhtes on ta leplikum, ent piirmäära mehaanilist tõstmist siiski ei poolda.
"Kui see ettepanek seisneb ainult piirarvu suurendamises, siis see kindlasti meie heakskiitu ei leia. On vaja jätkusuutlikumaid ja tõenäoliselt natukene keerulisemaid lahendusi leida kui lihtsalt piirarvu suurendamine," leiab Seeder.
Anvelt viib sisserände piirarvu teema valitsusse paari nädala jooksul. Mis aga saab, kui valitsus kokkuleppele ei jõua?
"See kvoot, kui ta tuleb juunikuus täis, võib tegelikult mõjutada meie olukorda tööjõuturul ja majanduskasvu pidurdada. Minul ei ole mingit kahtlust, et me peame siit edasi liikuma. Aga mul siseministrina on asi suhteliselt lihtne - mina ei anna elamislube lihtsalt välja enam, ongi kõik. Kas see on tark tegu meie tööturu suhtes, selles ma kahtlen," leidis Anvelt.
Toimetaja: Merilin Pärli