Peep Ehasalu: liiklusmölakad ja liiklusviisakad ({{commentsTotal}})

.
. Autor/allikas: cayusa/Creative Commons

Ma ei tea piisavalt erinevatest juhtimisteooriatest. Küll näen aga päeva jooksul sadu ja mõnikord isegi tuhandeid juhte, kes enda sügavaima olemuse avavad liikluskeerises. Ka nemad on väikest võimu omavad juhid, autojuhid. Olgu võim kui tahes väike, avab see inimese olemuse need sopid, mida on varasemalt kiivalt vaos hoitud.

Artikkel on algselt ilmunud portaalis Edasi.

On teistel „tagumikus rippuvaid“ juhte, on „vahelesüstijaid“, on punase tulega ületajaid, on invakohale parkijaid, kõigile vilistavaid sariülbikuid ja oma suure auto võimu nautivaid väikse aruga inimesi.

On inimesi, kelle jaoks liiklus ongi ainus koht, kus nad saavad võimu näidata. Mõnda inimest distsiplineerib vaid hirm vahele jääda, teistel on viisakus loomuses ka siis, kui teda keegi rooli taga ära ei tunne. Saladuskatte all võib öelda, et alati on nägijaid, anonüümsus liikluses lõputult ei säili.

Huvitavalt kombel on Eesti liikluses näha sarnane polariseerumine nagu teistes tänastes diskussioonides. Justnagu olekski kaks Eestit – liiklusmölakad ja liiklusviisakad.

Õnneks on üha rohkem viisakaid, alati teisi vahele ja jalakäijaid üle tee laskvaid juhte, enesekindlaid ja teistega arvestavaid, meeldivaid inimesi. Käitumine ei sõltu auto margist, võimsusest, hinnast ega vanusest, vaid ikka ja ainult inimese juhirollist roolis.

Kuidas liikluskäitumine kommunikatsiooni puutub

Liikluskäitumine ongi kommunikatsioon, oma igapäevasuses ehe, aus ja otsekohene, sest autojuhtimine paljastab iseloomu. Turunduskeeles – annab edasi brändi väärtusi.

Ma ei ole veel kohanud organisatsiooni ega inimest, kes kuulutaks oma väärtustena hoolimatust või mölaklust, kuid liiklus oleks justkui mingi eraldi maailm, kus tavapärased ühiselu reeglid ei kehti. Aga kehtivad.

„Ma olen nii kogenud juht, et ei pea suunatuld näitama. Algajad juhid muidugi peavad.“

„Ta on tohutult spontaanne ja energiline, kogu aeg on mitu rauda tules. Kui on vaja, siis kihutab sajaga läbi linna ja punaste tulede alt läbi.“

„See on nii kõrge auto, et ma näen politseid päris pikalt ette.“

„Mis kasu mu viisakusest on, kui igaüks sõidab mu pikivahesse sisse. Muidugi sõidan teisel sabas kinni.“

Need ei ole minu välja mõeldud kommentaarid, vaid reaalsete inimeste vastused mu küsimustele. Iseloom sünnib käitumuslikest harjumustest. Jah, ka mina olen saanud trahvi nii kiiruse ületamise kui ka parkimistasu unustamise pärast. Kõigil juhtub. Tuim mölaklus ei kuulu siiski eksimise, vaid väikluse kategooriasse.

Kusjuures – kui liikluses sigatseb veel logoga varustatud auto, hüsteeriliseks sõelujaks osutub telesaates elegantseid mõttekäike tutvustav poliitik või lugupeetud tööstusjuht pargib auto teistele jalgu, siis on hiljem vähe abi suhtekorraldusosakonna maineehitusponnistustest. Ja vastupidi – igapäevane viisakas liikluskäitumine loob usaldust rohkem kui õline enesekiitus.

Inimest iseloomustab ennekõike käitumine. Lihtne reegel, mis kipub ununema. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Edasi.org



kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

Noored Arvamusfestivalil

Uuring: eesti ja vene noorte vahel laiutab kodanikuhariduses suur lõhe

Eesti õpilaste teadmised ühiskonna ja kodanikurollide kohta on paranenud, kuid eesti ja vene õppekeelega noorte hulgas on siin väga suured erinevused. Samas ei usalda noored ajakirjandust ega kipu olema poliitiliselt aktiivsed. Poliitilise aktiivsuse osas on vene õppekeelega noored aktiivsemad kui eesti teismelised.

tehnikakommentaar
Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: