Peep Ehasalu: liiklusmölakad ja liiklusviisakad ({{commentsTotal}})

.
. Autor/allikas: cayusa/Creative Commons

Ma ei tea piisavalt erinevatest juhtimisteooriatest. Küll näen aga päeva jooksul sadu ja mõnikord isegi tuhandeid juhte, kes enda sügavaima olemuse avavad liikluskeerises. Ka nemad on väikest võimu omavad juhid, autojuhid. Olgu võim kui tahes väike, avab see inimese olemuse need sopid, mida on varasemalt kiivalt vaos hoitud.

Artikkel on algselt ilmunud portaalis Edasi.

On teistel „tagumikus rippuvaid“ juhte, on „vahelesüstijaid“, on punase tulega ületajaid, on invakohale parkijaid, kõigile vilistavaid sariülbikuid ja oma suure auto võimu nautivaid väikse aruga inimesi.

On inimesi, kelle jaoks liiklus ongi ainus koht, kus nad saavad võimu näidata. Mõnda inimest distsiplineerib vaid hirm vahele jääda, teistel on viisakus loomuses ka siis, kui teda keegi rooli taga ära ei tunne. Saladuskatte all võib öelda, et alati on nägijaid, anonüümsus liikluses lõputult ei säili.

Huvitavalt kombel on Eesti liikluses näha sarnane polariseerumine nagu teistes tänastes diskussioonides. Justnagu olekski kaks Eestit – liiklusmölakad ja liiklusviisakad.

Õnneks on üha rohkem viisakaid, alati teisi vahele ja jalakäijaid üle tee laskvaid juhte, enesekindlaid ja teistega arvestavaid, meeldivaid inimesi. Käitumine ei sõltu auto margist, võimsusest, hinnast ega vanusest, vaid ikka ja ainult inimese juhirollist roolis.

Kuidas liikluskäitumine kommunikatsiooni puutub

Liikluskäitumine ongi kommunikatsioon, oma igapäevasuses ehe, aus ja otsekohene, sest autojuhtimine paljastab iseloomu. Turunduskeeles – annab edasi brändi väärtusi.

Ma ei ole veel kohanud organisatsiooni ega inimest, kes kuulutaks oma väärtustena hoolimatust või mölaklust, kuid liiklus oleks justkui mingi eraldi maailm, kus tavapärased ühiselu reeglid ei kehti. Aga kehtivad.

„Ma olen nii kogenud juht, et ei pea suunatuld näitama. Algajad juhid muidugi peavad.“

„Ta on tohutult spontaanne ja energiline, kogu aeg on mitu rauda tules. Kui on vaja, siis kihutab sajaga läbi linna ja punaste tulede alt läbi.“

„See on nii kõrge auto, et ma näen politseid päris pikalt ette.“

„Mis kasu mu viisakusest on, kui igaüks sõidab mu pikivahesse sisse. Muidugi sõidan teisel sabas kinni.“

Need ei ole minu välja mõeldud kommentaarid, vaid reaalsete inimeste vastused mu küsimustele. Iseloom sünnib käitumuslikest harjumustest. Jah, ka mina olen saanud trahvi nii kiiruse ületamise kui ka parkimistasu unustamise pärast. Kõigil juhtub. Tuim mölaklus ei kuulu siiski eksimise, vaid väikluse kategooriasse.

Kusjuures – kui liikluses sigatseb veel logoga varustatud auto, hüsteeriliseks sõelujaks osutub telesaates elegantseid mõttekäike tutvustav poliitik või lugupeetud tööstusjuht pargib auto teistele jalgu, siis on hiljem vähe abi suhtekorraldusosakonna maineehitusponnistustest. Ja vastupidi – igapäevane viisakas liikluskäitumine loob usaldust rohkem kui õline enesekiitus.

Inimest iseloomustab ennekõike käitumine. Lihtne reegel, mis kipub ununema. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Edasi.org



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: