Riigikogu hakkab arutama rändeteemalist Eesti inimarengu aruannet
Eesti koostöö kogu avalikustab neljapäeval uue Eesti inimarengu aruande, sel teemal toimub riigikogu täiskogus ka riiklikult tähtsa teema arutelu. Aruande pealkirjaks on "Eesti rändeajastul."
Ettekannetega esinevad riigikogus 2016. ja 2017. aasta Eesti inimarengu aruande peatoimetaja, Tartu ülikooli professor Tiit Tammaru, aruanne artikli autor, Tallinna ülikooli professor Ellu Saar ja riigikogu liige Mart Nutt.
Eesti koostöö kogu teatel on Eesti inimarengu aruanne on tunnustatuimate teadlaste koostatud kogumik. Kahe aasta tagant ilmuv aruanne lähtub küll ÜRO inimarengu indeksist, kuid peegeldab Eesti sotsiaal-majanduslikku tegelikkust ja arenguvalikuid aina enam konkreetse teemapüstituse kaudu. Teema annab ette koostöö kogu nõukogu.
2016. ja 2107. aasta aruande pealkirjaks on "Eesti rändeajastul."
"Heaolu ja ränne on omavahel tihedalt seotud. Viimase 25 aasta jooksul on inimarengu indeksiga mõõdetud heaolu Eestis kasvanud ühe kiiremana Euroopas," tutvustab Tammaru aruannet. "Tänapäeva Eesti on hargmaine: omavahel tihedas suhtluses olevad kogukonnad, ettevõtted ja inimesed asuvad nii Eestis kui ka välismaal."
Eestis toimub aruande kohaselt rändepööre: üha enam inimesi soovib siin elada. "Samas pole sisseränne võluvits, mis ühiskonna probleemid lahendab. Suurenev sisseränne asetab rahvussuhted uude valgusesse. Ühtne, eesti ja vene keele põhjal eristamata lasteaed ja kool saab olla rahvusrühmade vahelise suhtluse käivitaja ning tööturg selle juurutaja. Lõimumise edukust mõõdab elukohaerinevuste vähenemine."
Eesti rahvastik ei vähene, kui sündimus kasvab oluliselt ning saabujaid on enam kui lahkujaid, leiavad aruande koostajad.
"Eesti on järkjärguliselt loobunud rändepoliitika senistest passiivsetest meetmetest. Neid võib asendada juhitud rändepoliitika, mis lähtub tööturu vajadustest ja saabujate lõimumisvõimekusest. Juhitud rändepoliitika nurgakivideks on punktisüsteemi kasutuselevõtmine töörändes ja õpirände soodustamine."
Väikeste keelte ja kultuuride püsimise avatud maailmas tagab aruande kohaselt avar kultuuripoliitika ja tehnoloogiliste võimaluste kasutamine. "Avar kultuuripoliitika käsitleb eesti kultuuri kogu selle mitmekesisuses, mitte vaid kutselist ja pärimuskultuuri. "
Eesti inimarengu aruandeid on koostatud 2006. aastast alates.
Varasemaid aruandeid saab lugeda siit:
http://www.kogu.ee/tegevus/olemus-ja-roll/eesti-inimarengu-aruanne/
Toimetaja: Indrek Kuus
Allikas: ERR