Niinistö kandideerib teiseks ametiajaks presidendiks ({{commentsTotal}})

{{1496048220000 | amCalendar}}

Soome president Sauli Niinistö korraldas esmaspäeval kell 14 pressikonverentsi, kus andis teada, et kavatseb kandideerida teiseks ametiajaks Soome riigipeaks. Samas ei tee ta seda ühegi erakonna kandidaadina, vaid selgitab oma toetuse välja uue valijaliikumise kaudu.

Koonderakondlasest riigipealt oodati juba pikemat aega kinnitust, kas tal on kavas järgmisel aastal toimuvatel presidendivalimistel kandideerida teiseks ametiajaks. Pressikonverents toimus presidendi Mäntyniemi ametlikus residentsis, vahendas Yle.

68-aastane Niinistö selgitas, et ei kandideeri vaid Koonderakonna presidendikandidaadina, vaid loodab uuesti riigipeaks pürgida end toetava liikumise toel. Presidendi sõnul on Koonderakond seda otsust toetanud.

Niinistö sõnul on valimisliidu eesotsas kandideerimise põhjuseks see, et ta ei kandideeri vaid ühe erakonna esindajana, vaid kui laiema elanikkonna huvi esindava presidendina.

Riigipea lisas, et Koonderakond võib enda ametlikuks kandidaadiks nimetada üskõik millise kandidaadi. Ta märkis, et juhul, kui tal ei õnnestu laiapõhjalist liikumist enda toetuseks luua, poletal ka mõtet kandideerida.

Presidendivalimised toimuvad 2018. aasta alguses - esimene voor 28. jaanuaril ning vajaduse korral teine voor 11. veebruaril.

Seni olid oma ametliku kandidaadi esitanud kolm erakonda. Keskerakonna presidendikandidaadiks on ekspeaminister ja rahvasaadik Matti Vanhanen, Rohelist Liitu esindab rahvasaadik Pekka Haavisto ja Vasakliidu kandidaadiks on eurosaadik Merja Kyllönen.

Viimaste arvamusküsitluste kohaselt oleks Niinistöl kandideerimise korral valijate seas tugev toetus.

Orpo: Koonderakond on täielikult toetamas

Rahandusminister ja Koonderakonna juht Petteri Orpo teatas Twitteris, et Koonderakond on täielikult toetamas president Sauli Niinistöt teiseks ametiajaks kandideerimisel. 

Toimetaja: Laur Viirand



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: