Toomas Alatalu: Brzezinski ja Eesti ({{commentsTotal}})

Toomas Alatalu.
Toomas Alatalu. Autor/allikas: ERR

Huvitaval kombel pole seni kellelegi meenunud, et äsja manalateele läinud USA politoloogia- ja geopoliitikaguru Zbigniew Brzezinski (1928-2017) on ka Tallinnas esinenud. Vast seetõttu, et prognoos, mille ta oma 5. juuli 1991 esinemisel Tallinnas (ta oli eelnevalt veetnud kaks päeva Riias) Balti riikide iseseisvumise kohta andis – „kui, siis umbes kümne aasta pärast“ –, osutus ebatäpseks.

Mind antud kohtumisel ei olnud, ent Brzezinski nimi oli Eesti haritlaskonnale tuttav veel enne tema asumist president Jimmy Carteri julgeolekunõunikuks (1977-81), sest tegu oli teoreetikuga, kes oli mainitud igas kaasaja teooriatest kõnelevates raamatutes.

Tema tulek poliitikasse aga andis suurepärase võimaluse rääkida stagneeruvas ühiskonnas sellest, et USA presidenti nõustavad kaks professorit – Brzezinski ja tema asetäitjana töötanud Samuel Huntington, tulevane „Tsivilisatsioonide kokkupõrke“ autor. Pealegi, kuidas veel nõustavad: Brzezinski toimetamisi Afganistanis arvestades on selge, et tal oli oma osa ka Karol Wojtyla valimises Rooma paavstiks 1978. aastal ja liikumise Solidarność kujunemiseks jõuks, mis määras Poola poliitikat pea kakskümmend aastat.

Kindlasti ka olümpiaregati korraldamises Tallinnas 1980. aastal NATO eriloal sääraselt, nagu see välja kukkus.

Mis puutub Afganistani, siis 1998. aastal avalikustas Brzezinski, et suutis veenda Carterit jagama relvi talibanidele, et nende tegevus tõukaks Nõukogude juhtkonda minema appi Kabuli režiimile. Brzezinski arvestus töötas – ümbruskonnas toimuvat (Iraan) valesti hinnanud Nõukogude juhtkond läkski detsembris 1979 kerget sõjalist võitu saama ehk sai „oma Vietnami“, nagu Brzezinski kiirelt Carterile teatas.

Kui Prantsuse ajakirjanik hakkas Brzezinskit järgnevalt hurjutama talibanide toetamise eest, kõlas vastuseks: „Mis on ajaloos tähtsam? Kas talibanide liikumine või Nõukogude impeeriumi kokkuvarisemine? Kas üleskeeratud moslemid või Ida-Euroopa vabanemine ja külma sõja lõpp?“ Brzezinski nende omaaegsete rehkendustega võib päri olla, aga ilmne on ka see, et tema järglastel USA presidentide kõrval tulnuks ühel hetkel välja pakkuda sootuks teine lähenemine kui seda on USA tänane poliitika Afganistanis.

Brzezinski oli särav Intellektuaal, nutikas geopoliitik, julge poliitiline strateeg ja peen taktik, kes kujundas USA demokraatide välispoliitikat kaua. Seda konkurentsis USA vabariiklaste sama kaliibriga poliitiku Henry Kissingeriga.

Isiklikult eelistasin mõttetöö poolest neist kahest alati Brzezinskit. Sain temaga kokku ja jutule 1998. aastal Stockholmis toimunud Läänemere piirkonna julgeolekukonverentsil. Ta rääkis oma ettekandes ka Valgevene katsetest teha endast Läänemere riik. Sestap astusin pärast ligi, esitlesin end Balti Assamblee tegelasena ja viisin jutu sellele, kuidas Moskva ja Minski geopoliitikud olid juba mõni aeg varem paigutanud Vene-Valgevene ühisriigi ühisparlamendi Peterburi, mis tulenevalt oma asupaigast tagas antud institutsiooni kaasalöömise Läänemere maade poliitilistes üritustes. Võtsime seejärel läbi kõik muud geopoliitilised variandid sel teemal.

Brzezinski põhilised ja siiani töötavad geopoliitilised postulaadid pärinevad 1990. aastatest. Koos Paige Sullivaniga pani ta kokku ka 800-leheküljelise kogumiku dokumentidest, mis aastatel 1989-1995 endistel NSVL aladel vastu võeti ja mida on ikka ja jälle kasulik lugeda. Ka Eesti asjus. 1997. aastal ilmus tema klassikaks saanud raamat „Suur malelaud“ (The Grand Chessboard). Just seal on kirjas kuulus ettekuulutus „Ilma Ukrainata lakkab Venemaa olemast Euraasia impeerium“ – asi, mida Kremlis teati varemgi ja mida nüüd juba mitu aastat üritatakse iga hinna eest ära hoida. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Marju Lauristin

Otseülekanne: europarlamendist lahkuva Lauristini intervjuu Brüsselist

Teisipäeva õhtul kell 21 algavas „Aktuaalses kaameras” annab ERR-i Brüsseli korrespondendile Johannes Trallale intervjuu europarlamendi saadiku kohalt Eestisse naasev sotsiaaldemokraat Marju Lauristin. Orienteeruvalt kell 21.10 eetrisse jõudva otseintervjuu pikemat versiooni näeb ERR.ee portaalis.

uudised
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: