Toomas Alatalu: Brzezinski ja Eesti ({{commentsTotal}})

Toomas Alatalu.
Toomas Alatalu. Autor/allikas: ERR

Huvitaval kombel pole seni kellelegi meenunud, et äsja manalateele läinud USA politoloogia- ja geopoliitikaguru Zbigniew Brzezinski (1928-2017) on ka Tallinnas esinenud. Vast seetõttu, et prognoos, mille ta oma 5. juuli 1991 esinemisel Tallinnas (ta oli eelnevalt veetnud kaks päeva Riias) Balti riikide iseseisvumise kohta andis – „kui, siis umbes kümne aasta pärast“ –, osutus ebatäpseks.

Mind antud kohtumisel ei olnud, ent Brzezinski nimi oli Eesti haritlaskonnale tuttav veel enne tema asumist president Jimmy Carteri julgeolekunõunikuks (1977-81), sest tegu oli teoreetikuga, kes oli mainitud igas kaasaja teooriatest kõnelevates raamatutes.

Tema tulek poliitikasse aga andis suurepärase võimaluse rääkida stagneeruvas ühiskonnas sellest, et USA presidenti nõustavad kaks professorit – Brzezinski ja tema asetäitjana töötanud Samuel Huntington, tulevane „Tsivilisatsioonide kokkupõrke“ autor. Pealegi, kuidas veel nõustavad: Brzezinski toimetamisi Afganistanis arvestades on selge, et tal oli oma osa ka Karol Wojtyla valimises Rooma paavstiks 1978. aastal ja liikumise Solidarność kujunemiseks jõuks, mis määras Poola poliitikat pea kakskümmend aastat.

Kindlasti ka olümpiaregati korraldamises Tallinnas 1980. aastal NATO eriloal sääraselt, nagu see välja kukkus.

Mis puutub Afganistani, siis 1998. aastal avalikustas Brzezinski, et suutis veenda Carterit jagama relvi talibanidele, et nende tegevus tõukaks Nõukogude juhtkonda minema appi Kabuli režiimile. Brzezinski arvestus töötas – ümbruskonnas toimuvat (Iraan) valesti hinnanud Nõukogude juhtkond läkski detsembris 1979 kerget sõjalist võitu saama ehk sai „oma Vietnami“, nagu Brzezinski kiirelt Carterile teatas.

Kui Prantsuse ajakirjanik hakkas Brzezinskit järgnevalt hurjutama talibanide toetamise eest, kõlas vastuseks: „Mis on ajaloos tähtsam? Kas talibanide liikumine või Nõukogude impeeriumi kokkuvarisemine? Kas üleskeeratud moslemid või Ida-Euroopa vabanemine ja külma sõja lõpp?“ Brzezinski nende omaaegsete rehkendustega võib päri olla, aga ilmne on ka see, et tema järglastel USA presidentide kõrval tulnuks ühel hetkel välja pakkuda sootuks teine lähenemine kui seda on USA tänane poliitika Afganistanis.

Brzezinski oli särav Intellektuaal, nutikas geopoliitik, julge poliitiline strateeg ja peen taktik, kes kujundas USA demokraatide välispoliitikat kaua. Seda konkurentsis USA vabariiklaste sama kaliibriga poliitiku Henry Kissingeriga.

Isiklikult eelistasin mõttetöö poolest neist kahest alati Brzezinskit. Sain temaga kokku ja jutule 1998. aastal Stockholmis toimunud Läänemere piirkonna julgeolekukonverentsil. Ta rääkis oma ettekandes ka Valgevene katsetest teha endast Läänemere riik. Sestap astusin pärast ligi, esitlesin end Balti Assamblee tegelasena ja viisin jutu sellele, kuidas Moskva ja Minski geopoliitikud olid juba mõni aeg varem paigutanud Vene-Valgevene ühisriigi ühisparlamendi Peterburi, mis tulenevalt oma asupaigast tagas antud institutsiooni kaasalöömise Läänemere maade poliitilistes üritustes. Võtsime seejärel läbi kõik muud geopoliitilised variandid sel teemal.

Brzezinski põhilised ja siiani töötavad geopoliitilised postulaadid pärinevad 1990. aastatest. Koos Paige Sullivaniga pani ta kokku ka 800-leheküljelise kogumiku dokumentidest, mis aastatel 1989-1995 endistel NSVL aladel vastu võeti ja mida on ikka ja jälle kasulik lugeda. Ka Eesti asjus. 1997. aastal ilmus tema klassikaks saanud raamat „Suur malelaud“ (The Grand Chessboard). Just seal on kirjas kuulus ettekuulutus „Ilma Ukrainata lakkab Venemaa olemast Euraasia impeerium“ – asi, mida Kremlis teati varemgi ja mida nüüd juba mitu aastat üritatakse iga hinna eest ära hoida. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Viljandimaal hukkus maastikusõidukiga ümber läinud nooruk

Viljandimaal hukkus laupäeval maastikusõidukiga ümber läinud nooruk.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Ott TänakOtt Tänak

Tänak eesootavast Poola etapist: see on sõitjate ralli

Autoralli MM-sari jätkub järgmisel nädalavahetusel Poolas, millele Sardiinias võiduarve avanud Fordi piloot Ott Tänak läheb vastu lootusrikkalt.

Jogurtid.Jogurtid.
Magusamaks tõstab jogurti hinda üle 40 protsendi

Kuigi algul oli plaanis suhkrumaks panna peale vaid limonaadidele, siis esmaspäeval riigikogus vastu võetud magustatud jookide seaduses on kirjas ka piimatooted ja täismahlad.

Uuendatud: 19:03 
Meeleavaldajad Haaberstis.Meeleavaldajad Haaberstis.
Muinsuskaitseamet riigikogule: Haabersti paju pole püha puu

Muinsuskaitseamet teatas ametlikus vastuses Haabersti paju kaitsele asunud riigikogu liikmetele, et puu ei vaja riikliku kaitse alla võtmist ning Õismäe elamurajooni pole põhjust miljööväärtusliku alana käsitleda.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Politsei paigaldas pealinna taskuvaraste eest hoiatavad märgised

Kolmapäeva hommikul paigaldasid Kesklinna politseijaoskonna konstaablid koos Tallinna Kesklinna valitsuse esindajaga vanalinna tänavatele märgised, mis hoiatavad taskuvaraste eest.

Mohamed SalahMohamed Salah
Liverpool ostis 39 miljoni euro eest ründetalendi

Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani meeskond Liverpool ostis täna 39 miljoni euro eest AS Romalt egiptlasest ääreründaja Mohamed Salah', kes sõlmis viie aasta pikkuse lepingu.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema