Toomas Alatalu: Brzezinski ja Eesti ({{commentsTotal}})

Toomas Alatalu.
Toomas Alatalu. Autor/allikas: ERR

Huvitaval kombel pole seni kellelegi meenunud, et äsja manalateele läinud USA politoloogia- ja geopoliitikaguru Zbigniew Brzezinski (1928-2017) on ka Tallinnas esinenud. Vast seetõttu, et prognoos, mille ta oma 5. juuli 1991 esinemisel Tallinnas (ta oli eelnevalt veetnud kaks päeva Riias) Balti riikide iseseisvumise kohta andis – „kui, siis umbes kümne aasta pärast“ –, osutus ebatäpseks.

Mind antud kohtumisel ei olnud, ent Brzezinski nimi oli Eesti haritlaskonnale tuttav veel enne tema asumist president Jimmy Carteri julgeolekunõunikuks (1977-81), sest tegu oli teoreetikuga, kes oli mainitud igas kaasaja teooriatest kõnelevates raamatutes.

Tema tulek poliitikasse aga andis suurepärase võimaluse rääkida stagneeruvas ühiskonnas sellest, et USA presidenti nõustavad kaks professorit – Brzezinski ja tema asetäitjana töötanud Samuel Huntington, tulevane „Tsivilisatsioonide kokkupõrke“ autor. Pealegi, kuidas veel nõustavad: Brzezinski toimetamisi Afganistanis arvestades on selge, et tal oli oma osa ka Karol Wojtyla valimises Rooma paavstiks 1978. aastal ja liikumise Solidarność kujunemiseks jõuks, mis määras Poola poliitikat pea kakskümmend aastat.

Kindlasti ka olümpiaregati korraldamises Tallinnas 1980. aastal NATO eriloal sääraselt, nagu see välja kukkus.

Mis puutub Afganistani, siis 1998. aastal avalikustas Brzezinski, et suutis veenda Carterit jagama relvi talibanidele, et nende tegevus tõukaks Nõukogude juhtkonda minema appi Kabuli režiimile. Brzezinski arvestus töötas – ümbruskonnas toimuvat (Iraan) valesti hinnanud Nõukogude juhtkond läkski detsembris 1979 kerget sõjalist võitu saama ehk sai „oma Vietnami“, nagu Brzezinski kiirelt Carterile teatas.

Kui Prantsuse ajakirjanik hakkas Brzezinskit järgnevalt hurjutama talibanide toetamise eest, kõlas vastuseks: „Mis on ajaloos tähtsam? Kas talibanide liikumine või Nõukogude impeeriumi kokkuvarisemine? Kas üleskeeratud moslemid või Ida-Euroopa vabanemine ja külma sõja lõpp?“ Brzezinski nende omaaegsete rehkendustega võib päri olla, aga ilmne on ka see, et tema järglastel USA presidentide kõrval tulnuks ühel hetkel välja pakkuda sootuks teine lähenemine kui seda on USA tänane poliitika Afganistanis.

Brzezinski oli särav Intellektuaal, nutikas geopoliitik, julge poliitiline strateeg ja peen taktik, kes kujundas USA demokraatide välispoliitikat kaua. Seda konkurentsis USA vabariiklaste sama kaliibriga poliitiku Henry Kissingeriga.

Isiklikult eelistasin mõttetöö poolest neist kahest alati Brzezinskit. Sain temaga kokku ja jutule 1998. aastal Stockholmis toimunud Läänemere piirkonna julgeolekukonverentsil. Ta rääkis oma ettekandes ka Valgevene katsetest teha endast Läänemere riik. Sestap astusin pärast ligi, esitlesin end Balti Assamblee tegelasena ja viisin jutu sellele, kuidas Moskva ja Minski geopoliitikud olid juba mõni aeg varem paigutanud Vene-Valgevene ühisriigi ühisparlamendi Peterburi, mis tulenevalt oma asupaigast tagas antud institutsiooni kaasalöömise Läänemere maade poliitilistes üritustes. Võtsime seejärel läbi kõik muud geopoliitilised variandid sel teemal.

Brzezinski põhilised ja siiani töötavad geopoliitilised postulaadid pärinevad 1990. aastatest. Koos Paige Sullivaniga pani ta kokku ka 800-leheküljelise kogumiku dokumentidest, mis aastatel 1989-1995 endistel NSVL aladel vastu võeti ja mida on ikka ja jälle kasulik lugeda. Ka Eesti asjus. 1997. aastal ilmus tema klassikaks saanud raamat „Suur malelaud“ (The Grand Chessboard). Just seal on kirjas kuulus ettekuulutus „Ilma Ukrainata lakkab Venemaa olemast Euraasia impeerium“ – asi, mida Kremlis teati varemgi ja mida nüüd juba mitu aastat üritatakse iga hinna eest ära hoida. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Frank-Walter Steinmeier.Frank-Walter Steinmeier.
Steinmeier: ajalugu ei peaks kasutama relvana

Teisipäeval Eestisse saabunud Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier pidas kolmapäeval teaduste Akadeemia majas kõne teemal "Saksamaa ja Eesti – muutlik minevik, ühine tulevik“, millest ERR.ee tegi otseülekande ja mille täismahus videot saab vaadata käesolevas artiklis.

Uuendatud: 18:52 
"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe
Arumäe: poliitikud peaks fookuse ümber seadma

Majandusekspert Ruta Arumäe ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast" saatejuht Ainar Ruussaarele, et poliitikud peaksid oma fookuse ümber seadma ja keskenduma oma tegevuses pikaajalisele majanduskasvule. Ettevõtjatele on Arumäe hinnangul hetkel parim aeg tegevust alustada või seda laiendada.

Kaader videostKaader videost
"Pealtnägija" valimisreklaam teeb erakondadele silmad ette

"Pealtnägija" avaldas uut hooaega sissejuhatava klipi, kus toimetaja Anna Gavronski on asunud vihmavarjuhoidja rolli ning saatejuht Mihkel Kärmas matkib trummi mängivat Edgar Savisaart.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.