Mastaapse dokumendiäri väidetav korraldaja tunnistab süüd osaliselt
Harju maakohtus algas teisipäeval kohtuprotsess riiklike dokumentide ebaseadusliku väljaandmisega tegelenud kuritegeliku ühenduse väidetava juhi üle, kes tunnitas oma süüd osaliselt.
Riigiprokuratuur süüdistab kuritegeliku ühenduse moodustamises ja juhtimises, samuti korduvas altkäemaksu andmises ja sellele kaasaaitamises, dokumendi võltsimises ja sellele kaasaaitamises, võltsdokumendi kasutamises, tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamises ja kelmuses Ljubov Genrihsoni (66).
Genrihson tunnistas kohtus ooma süüd osaliselt ehk ainult keeleeksamitega seotud kuritegude toimepanemist.
"Kõnealune kriminaalasi on kindlasti keskmisest mahukam - menetluse käigus oli esitatud kahtlustus kuritegude toimepanemises 90 inimesele. Uurimise fookuses oli tähtsate riiklike dokumentide taotlemise protsessi äriks muutmine," ütles kohtusaalis juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus oma avakõnes.
"Kavatsen kohtule esitada erinevaid tõendeid, mis kinnitavad kirjeldatud kuritegude toimepanemist. Oluline kaal on jälitusmaterjalil," kinnitas Evestus.
Genrihson viibis ka pikalt vahi all, kuid praegu on talle kohaldatud keeld elukohast lahkuda.
Genrihson on kriminaalasjas praegu kohtu all üksi, sest ei olnud nõus oma süüasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Teised tema mahitusel kuritegelikes skeemides osalenud süüdistatatud said karistused kokkuleppemenetluses.
Süüdistatavad valisid kokkuleppekaristused
Veebruari alguses kinnitas maakohus riigiprokuratuuri, süüdistatavate ja nende kaitsjate sõlmitud karistuslepped.
Kohus mõistis vastavalt karistuslepetele süüdistatavatele osaliselt reaalsed vangistused, tingimisi vangistused ja rahakaristused.
PPA töötajate karistused
Põhja prefektuuri endised töötajad Žanna Reede ja Laivi Seeman ning politsei- ja piirivalveameti (PPA) endised töötajad Ülle Lill ja Meeli Paluvits said viieaastase vangistuse, millest reaalselt tuleb ära kanda kaks kuud ning karistuse ülejäänud osa mõistis kohus neile tingimisi viieaastase katseajaga.
Lisaks ei tohi nad kolm aastat töötada kodakondsus- ja migratsioonivaldkonnas ning peavad riigile hüvitama kuritegeliku teel saadud summad.
Ülejäänud süüdimõistetud said tingimisi vangistused
Sergei Zimakov, Irina Savenkova ja Olga Tsvetkova said tingimisi viieaastase vangistuse viieaastase katseajaga ning Jekaterina Botšarova ja Jekaterina Leonova tingimisi kolmeaastase vangistuse kolmeaastase katseajaga ning Anton Kimmer sai rahalise karistuse.
Kohus lõpetas otstarbekuse kaalutlustel kriminaalmenetluse Oksana Dmitrieva suhtes.
Riigiprokuratuur lõpetas kriminaaluurimise käigus menetluse ühtekokku 75 kahtlustatava suhtes otstarbekuse kaalutlustel.
Valdav osa kriminaalasjast pääsenutest olid inimesed, kes olid hankinud endale aastatel 2011-2015 kuritegeliku ühenduse abil vajalikke dokumente ebaseaduslikult.
Süüdistus
Süüdistuse kohaselt said tellijad politsei- ja piirivalveameti (PPA) nelja ametniku kaudu erinevaid riiklikke dokumente, sealhulgas haridust tõendavaid dokumente, keeleeksami tulemusi, elamislube, kodakondsuse saamise aluseks olevaid dokumente, arstitõendeid ning selleks kasutasid jõugu liikmed muuhulgas võltsimist, valeandmete esitamist ning valeidentiteediga esinenud kaasosalisi.
PPA töötajad ei olnud dokumendiäri organiseerijad, vaid andsid infot taotluste kohta, tegid päringuid andmebaasidesse, võtsid valeandmetega taotlusi vastu ja väljastasid nende alusel dokumente ja said selle eest altkäemaksu. Süüdistuse saanud ametnikest kaks olid teenindussaali töötajad ning kaks spetsialistid.
Uurimine tuvastas, et tellijad ei maksnud konkreetsete dokumentide võltsimise eest, vaid selle eest, et kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna andmebaasidest saadaks kätte vajalikud andmed, et esitada võimalikult ideaalsed ja nõuetekohased elamislubade ja kodakondsustaotlused.
Vahendajad aitasid kaasa, et nende elukoha aadressidele kirjutati sisse inimesed, kes esitlesid seda aadress kui oma seaduslikku elukohta ning näiteks keeleeksami ja kodakondsuseksami eduka läbimise eesmärgil kasutati kolmandaid isikuid, kes muudeti ilusalongides võimalikult sarnasteks inimestele, kes eksamit sooritada soovisid.
Ebaseaduslikule dokumendiärile jõudis PPA sisekontrollibüroo jälile 2015. aasta kevadel teabe kogumise ja analüüsi tulemusel ning pool aastat hiljem ehk mullu oktoobri lõpus peeti operatsiooni "Maarika" tulemusel kinni 12 kahtlustatavat, kellest vahi all on vaid kuritegeliku ühenduse loomises kahtlustatav naine.
Peamine süüdistatav oli endale hankinud kolm erinevat identiteeti
PPA peadirektor Elmar Vaher on "Aktuaalsele kaamerale" rääkinud, et kuritegeliku ühenduse juhtimises süüdistataval Maarikal oli kolm erinevat isikukoodi.
"Mis tähendab seda, et DNA on küll üks, aga isikukoode on nn Maarikal kolm," märkis Vaher.
Vaheri sõnul juhtis Maarika ehk Genrihson võrgustikku läbi kahe inimese ning ise ei kohtunud kunagi ühegi kliendiga.
Uurimine selgitas, et inimesed, kes kasutasid ebaseaduslikku võimalust saada võltsitud dokumentide abil kodakondsust või elamisluba, olid üldiselt pärit kolmandatest riikidest, kuid oli ka Eestis elavaid nn halli passi omanikke.
"Kuritegelik tegevus oli üsna hästi konspireeritud. Näiteks ka PPA töötajad, neli tükki, nad ei teadnud oma kolleegidest, kes samas võrgustikus töötavad mitte üks sõna. Igaüks arvas, et tema ainult teenibki elatist sellisel viisil," märkis Vaher.
Toimetaja: Marek Kuul