Audiitorfirmad andsid valitsuse maksupaketile hävitava hinnangu
Audiitorfirmad Ernst&Young ja KPMG tõdesid oma mõjuanalüüsides valitsuse kavandatud maksupaketile, et Eesti majanduskeskkonnale annaks see tugeva hoobi. Ettevõtjate esindusorganisatisoonid leidsid, et näiliselt häid kavatsusi ei toeta ei rahvusvahelised uuringud ega statistika.
Hanno Lidpere KPMG-st tõdes, et 8. mai seisuga saadud materjale analüüsides tuleb tõdeda, et positiivset efekti on maksumuudatustest raske näha - kõik Eesti positsioonid halveneksid maksumuudatuste tulemusel, muuhulgas halveneks Eesti ettevõtjate positsioon võrdluses teiste riikide ettevõtjatega.
Lindpere sõnul on maksude mõju ekspordile, kaubandusele, transpordile ja turismile nii negatiivne, et Eesti kannatab välja võrdluse vaid Venetsueela ja Põhja-Koreaga.
"Me ei toeta oma riigi ettevõtjaid. Tekib see, et me toetame teiste riikide ettevõtjaid," selgitas Lindpere maksupaketi mõju ettevõtlusele.Lindpere põhjendas, et investeerimisotsuseid tehakse 10-20 aasta perspektiiviga, ent see eeldab usaldust riigi majanduse vastu. Kui see usaldus kõikuma lüüakse, siis kaob ettevõtjatel ka investeerimisjulgus.
Ernst&Young esindaja Maire Gustavson selgitas, et maksumuudatuste tulemusel väheneks ettevõtete lisandväärtus 16 miljonit eurot ja kaoks 692 töökohta, mis tähendab, et mitmed ettevõtted peavad panema uksed üldse kinni. Seetõttu soovitab Gustavson riigil mõelda, kuidas katta lisandväärtuse kadu ning tõdes, et plaan praegu puudub.
Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar tõdes samuti, et ettevõtjaid lööks plaanitud maksumuudatus investeeringute ja tootlikkuse tõstmise võimet, kahaneks ettevõtete konkurentsivõime ja kannataks eksport. Tamsar pani pahaks uue valitsuse tegevuste etteennustamatust ja kiirustamist maksude muutmisel.
"Poliitilise kursi muutus ei saa põhjendada seda, et maksumuudatusi tehakse rabistades, kiirustades ja läbi mõtlemata. Kiirustamiseks ei ole tegelikult mingisugust alust," ütles Tamsar.
Audiitorfirma KPMG maksupoliitilistest muudatustest midagi positiivset välja lugeda ei suutnud.
Kaubandus-tööstuskoja juht Mait Palts tõdes, et ehkki mõningaid positiivseid asjaolusid kaasneks maksusüsteemi muutmisega ka, on enamik siiski majandusele negatiivse mõjuga.
"Keskkond muutub keerulisemaks ja ebastabiilsemaks," võttis Palts kavandatud maksumuudatused kokku. "Täna meie veendumus on üks ja ühene - need maksumuudatused oleks mõistlik ära jätta.
Palts selgitas, et ettevõtluskeskkonnale oleks maksusüsteemi muutmine negatiivne kohe, riigi majandusele aga pikas perspektiviis, mistõttu pole see hea plaan.
Paltsi hinnangul võiks tarbimise maksustamise asemel tegelda pigem selgitustööga, et inimesed ise tervislikumaid valikuid teeksid ja sellega rahvatervis paraneks. Samuti tuleks üle vaadata riigi tugistruktuurid ja need kokku tõsta, nii palju kui võimalik, et dubleerimise vältimiseks seda tõhustataks.
Toiduliidu juht Sirje Potisepp ütles, et üheski riigis, kus on kehtestatud magusamaks, ei ole inimeste rasvumine tõestatult vähenenud. "Ei ole mitte ühtegi tõenduspõhist materjali, et magusamaksuga paraneksid inimeste tervisenäitajad."
Ta tõi näiteks Soome, kus magusamaks kehtestati, ent on nüüdseks tühistatud, sest see ei toonud soovitud tulemust.
Potisepa andmetel moodustavad magusad joogid vaid 1,15 protsenti eestlaste päevasest kaloraažist. Tema hinnangul võiks utsitada inimesi rohkem ennast liigutama ja muidu tervislikumalt toituma. Magusate jookide maksu nimetas ta jätkuvalt valitsuse mugavusmaksuks, mis jätab mulje, et rasvumisprobleemiga tegeldakse.
"Me isegi ei saa aru, millistele toodetele magusamaks tuleb," kurtis Potisepp. "Ma tean, et ma ei tohi seda öelda, aga ma ikkagi emotsionaalselt küsin, kas sellist Eestit me tahtsime?"
Kaupmeeste liidu tegevjuht Nele Peil rääkis, et pakendimaks hakkab kehtima kõikidele pakenditele. Tema seisukohast sel keskkonnaalast mõju ei ole, sest Eesti turg on väike ja kogused niigi pisikesed. Lisaks peab pakend tagama toodete kvaliteedi ja turvalisuse, mistõttu ei saa nende hulka tootmises kuigivõrd vähendada.
Peili hinnangul põhjustab pakendimaks ebavõrdset konkurentsiolukorda turul ning soodustab maksupettusi, sest enamik ettevõtteid hakkab hoiduma enda pakendiettevõttena arvele võtmisest, mistõttu "karistatakse" maksuga üksnes ausaid ettevõtteid, kes seda teevad.
Organisatsioonid saatsid erakondadele pöördumise
21 ettevõtlusorganisatsiooni saatsid kolmapäeval ühise pöördumise riigikogus esindatud erakondadele, milles rõhutati, et maksutõusud toovad kaasa nii hinnatõusu tarbijatele kui ka negatiivsed tagajärjed ettevõtlussektorile, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Organisatsioonide ühispöördumises seisab, et maksudega eksperimenteerimine ei too riigile loodetud jõukust. Toomas Tamsar tõdes, et Eesti maksusüsteemi on iseloomustanud lihtsus.
"Seda lihtsust lõhkuda ei tohi. Enamus muudatusi, mida teha tahetakse, lähevad sellele lihtsusele kallale," ütles ta.
Ühispöördumises tehakse ettepanek loobuda pakendiaktsiisi, gaasiaktsiisi ja magustatud jookide maksu kehtestamisest ning soovitatakse tõhustada maksu- ja tolliameti tegevust ebaausate pakendiettevõtjate tuvastamiseks.
Tamsari sõnul on veel võimalusi, kust raha eelarvesse leiaks. "Rahulikult võiks üle vaadata kas või investeeringute programmi ja tõmmata maha need asjad, mis ei ole majanduslikus mõttes ikkagi väga vajalikud. Me leiame sealt selliseid küll," arvas Tamsar.
Ettevõtlusminister Urve Palo ütles, et valitsus on mõelnud ettevõtjatele ja jätnud näiteks ära diislikütuse hinnatõusu. Ära on jäänud ka majutusasutuste käibemaksu tõus.
"Kui nüüd rääkida võimalikest maksutõusudest, siis eks me peame arvestama sellega, et tegu on ikkagi ka huvigruppide tegevusega just sellel hetkel, kui muudatusi arutatakse, ja see on igakordne ja täiesti normaalne nähtus," rääkis Palo.
Toimetaja: Indrek Kuus, Merilin Pärli, Anner Raiste, Merili Nael
Allikas: ERR