Ruuben Kaalep:  Läänel on eestlastele vaid pinnapealne kultuuriline mõju ({{commentsTotal}})

Ruuben Kaalep.
Ruuben Kaalep. Autor/allikas: erakogu

Hiljutine skandaal, kus radikaalse feministi Evelyn Höglundi ERRi arvamusrubriigis avaldatud artikkel „Vägivalla juured on „toksilises maskuliinsuses““ osutus lihtlabaseks plagiaadiks, iseloomustab hästi Eesti vasakpoolse mõtte olemust. Eesti vasakpoolsetel puuduvad algupärased ideed, nende ilmavaade on puhas importkaup Läänest, mis ei tee katsetki siinse kultuuriga kohanduda.

Nii on vältimatu, et vasakpoolne ideoloogia ei leia kandepinda enamike eestlaste seas. Tänu ajaloole, geograafiale ja mõtteviisile jääb Lääne kultuuriline mõju nendele edaspidigi üsna pinnapealseks.

Kindlasti kulub ära lühike selgitus vasakpoolsetele, kes murravad pead, miks nende loosungid siinmail tihti kurtidele kõrvadele kõlavad. Selles ei maksa süüdistada Nõukogude okupatsiooni, millele globaalse võrdsuse ja õnneühiskonna idee levitamine osutus Eestis samuti üle jõu käivaks, ega harimatust, mis teatavasti peaks just inimeste indoktrineerimisele kasuks tulema.

Vasakpoolsuse nõrkused saavad alguse ideoloogiast endast, mis peab kultuure ja rahvusi fundamentaalselt samasugusteks. Jutt Eesti või Euroopa unikaalsusest on seega vasakpoolsete jaoks blasfeemia ja rahvusäärmuslus. Pole ime, et keskmine vasakpoolne Valdur Mikitat lugedes end ebamugavalt tunneb.

Kõik see aga tähendab jonnakaid katseid kasutada sama taktikat ja samu argumente nii USAs kui ka Eestis vaatamata sellele, et üks on oma juurtest praktiliselt ära lõigatud tehisriik ja teine rahvuskeskne ühiskond. Eesti sügavamat olemust vasakpoolsed ei taha mõista, kuna see esitab väljakutse nende dogmadele.

Feminismil näiteks on Eestis positiivset vastukaja raske leida sel lihtsalt põhjusel, et keskajal Lähis-Idast Euroopasse imporditud patriarhaat pole siin kunagi kanda kinnitanud. Lääne- ning Lõuna-Euroopas, kust feminism on pärit, on sugudevaheliste suhete ajalugu Eestiga võrreldes totaalselt erinev. See aga ei takista kohalikke veidrikke mõistmatule publikule uusi Lääne loosungeid kuulutamast, justkui Eesti oleks üks USA osariikidest või Prantsusmaa departemangudest.

Lausa kummaliseks teeb loo muuhulgas Höglundi võltsartiklist läbi kumav intersektsionaalne teooria. Intersektsionalism on nimelt USA vasakpoolsete professorite doktriin, mis seob ühte kimpu feminismi, black power’i, homoideoloogia ja mitmed muud „allasurutud gruppide“ liikumised. Intersektsionalism teenib kahte eesmärki: teha ühe vähemusgrupi toetajatest automaatselt kõigi teiste toetajad (nii on isegi homoaktivistid sunnitud pooldama moslemite sisserännet), ja luua selge vaenlasekuju (muidugimõista valge heteroseksuaalne mees).

Tulemuseks võib olla absurdne olukord, kus – lähtudes lääneriikide orjandusajaloost – pärisorjadest põlvnevat eestlast õpetatakse nägema end joruba hõimupealike järglasest nigeerlase ees võlglasena, kellel tuleb heaks teha oma „valge privileeg“. USA orjanduse ajalool ei ole loomulikult mingit pistmist eestlastega, nagu pole seda ka afroameeriklaste minevikul tänapäeva Aafrika neegritega. Vasakpoolsete kitsarinnalised ajalooteadmised näivad paraku tihti piirduvat USA perspektiiviga.

Lääne infoväljas püsivatel vasakpoolsetel jääb puudu aga Eesti perspektiivist. Kas keegi usub, et ilma Lääne mõjudeta oleksid eestlased omapäi tulnud kooseluseaduse, privileegi-idee või kolmanda laine feminismi peale? Ei, kogukonnapõhine eesti kultuur liiguks ilma Lääne indiviidikesksuseta hoopis originaalsematel ja põnevamatel radadel.

Intersektsionaalne arusaam rassismist on niisiis Eestis täiesti kohatu. Isanda ja orja suhe on angloameerika ja soomeugri tsivilisatsioonis pea peale pööratud. Läänes kutsutakse rassismiks endiste isandate (tihti väljamõeldud) ülimustunnet endiste orjade suhtes. See, millele on Eestis omistatud rassismi nimi, on aga eelkõige tänapäeva edasiarendus pärisorjade vihast mõisnike vastu – kaugelt tulnud võõraste, keda kohalikud peavad ülal pidama.

Vasakpoolses mitmekultuurilisuse ideoloogias ei ole seega midagi mitmekultuurilist. On üks väga ahtameelne intellektuaalne kultuur, mille on loonud endasse kapseldunud USA ülikooliprofessorite suletud ring. Selle kultuuri järgijatel pole aimugi ülejäänud maailmast – nii Eesti, islam kui ka vanad Aasia kultuurid peavad nende arvates läänemaailmale alt üles vaatama. Vasakpoolsed peavad siiralt tänast Läänt inimarengu tipuks ja nii oli ka Trumpi valimisvõit neile eriline šokk.

Eesti vasakpoolsust seega ei eksisteeri, sest kogu ideoloogia on plagiaat Läänest. Meie rikkus on hoopis tohutu rahvuskeskse mõtte varasalv, mis seisab kõrgemal mujalt pärit skaalast parem-vasak. Eesti algupärane maailmavaade algab rahvaluulest ja ulatub A. H. Tammsaarest Lennart Merini, Hando Runnelist Artur Sirguni. Kes tahab tõsimeeli luua eestlasi kõnetavat ideoloogiat, peab kõigepealt mõistma seda. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Frank-Walter Steinmeier.Frank-Walter Steinmeier.
Steinmeier: ajalugu ei peaks kasutama relvana

Teisipäeval Eestisse saabunud Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier pidas kolmapäeval teaduste Akadeemia majas kõne teemal "Saksamaa ja Eesti – muutlik minevik, ühine tulevik“, millest ERR.ee tegi otseülekande ja mille täismahus videot saab vaadata käesolevas artiklis.

Uuendatud: 18:52 
"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe
Arumäe: poliitikud peaks fookuse ümber seadma

Majandusekspert Ruta Arumäe ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast" saatejuht Ainar Ruussaarele, et poliitikud peaksid oma fookuse ümber seadma ja keskenduma oma tegevuses pikaajalisele majanduskasvule. Ettevõtjatele on Arumäe hinnangul hetkel parim aeg tegevust alustada või seda laiendada.

Kaader videostKaader videost
"Pealtnägija" valimisreklaam teeb erakondadele silmad ette

"Pealtnägija" avaldas uut hooaega sissejuhatava klipi, kus toimetaja Anna Gavronski on asunud vihmavarjuhoidja rolli ning saatejuht Mihkel Kärmas matkib trummi mängivat Edgar Savisaart.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.