Inimarengu aruanne: ka väiksele hulgale pagulastele tuleb leida tööd
Eesti jaoks on oluline, et ka vähesed siia saabunud pagulased leiaksid töökoha, tõdevad rändeeksperdid 2016. ja 2017. aasta Eesti inimarengu aruandes "Eesti rändeajastul."
"Arvestades rahvusvahelise kaitse saanud isikute väikest arvu, võib eeldada, et nende mõju Eesti majandusele ja sotsiaalsüsteemile on väike. Siiski on ühiskondlike pingete vältimiseks oluline toetada nende kiiret sisenemist tööturule. Praeguste ümberasustatute ja -paigutatute edukas kohanemine mõjutab oluliselt Eesti elanike suhtumist sisserändesse ning sisserändajatesse lähitulevikus," kirjutavad Kert Valdaru, Eva-Maria Asari ja Lauri Mälksoo peatükis põgenikekriisi mõjust Eestile ja Euroopale.
Senine kogemus näitab teadurite sõnul, et kaitse saanud isikute lõimumine tööturule on tagasihoidlik ja seega ka nende panus eelarvetuludesse väiksem kui töötamiseks EL-ist tulnud sisserändajatel. "Nende hõive suureneb, kuid üsna aeglaselt."
Artikli autorid märgivad, et seda hoiavad tagasi mitu tegurit.
"Rahvusvahelise kaitse saajad on teiste sisserändajatega võrreldes haavatavamad, sest nad ei valda riigikeelt ja on sageli madalama haridusega. Tulenevalt pagulasrände sunnitud olemusest ja traumaatilistest kogemustest, mida sellega tihti seostatakse, kannatavad rahvusvahelise kaitse saajad sageli psühholoogiliste vaevuste all," seisab artiklis.
Kaitse saanutel on Valdaru, Asari ja Mälksoo hinnagul keerulisem siseneda vastuvõtumaa tööturule ja nende saavutused jäävad alla teistele sisserändajatele. Nad lisavad, et riikides, kus pagulased moodustavad märgatava osa sisserännanutest, näiteks Põhjamaades, on neil uuringute kohaselt suur tõenäosus jääda pikemaajaliselt sõltuma sotsiaaltoetustest.
Helde sotsiaalsüsteem tekitab kohalikes vastuseisu
Sotsiaalteenuste helde osutamine sisserändajatele võib tekitada rahulolematust kohalike elanike seas, kes tajuvad sisserände mõju valdavalt negatiivsena, viitavad artikli autorid.
"Näiteks Belgias, Itaalias, Prantsusmaal, Rootsis, Saksamaal, Ungaris ja Ühendkuningriigis arvab enamik elanikkonnast, et sisseränne on avaldanud survet avalike teenuste kättesaadavusele ning sisserändajad on muutnud töö saamise kohalikele raskemaks. Euroopa kodanikud tajuvad sisserändes nii tegelikku ohtu (võistlemine töökohtade ja sotsiaalsete hüvede pärast, kuritegevuse kasv) kui ka sümboolset ohtu väärtustele, maailmavaatele ja identiteedile," seisab artiklis.
Kokkuvõtteks märgivad teadurid, et praeguseid sisserändevoogusid arvestades osutub 2015. aasta põgeniketulv tõenäoliselt lühemaajaliseks vapustuseks.
"Esiteks on rändesurve Euroopale, suuresti tänu Türgile, saadud kontrolli alla. 2016. aastal tuli üle Vahemere Türgist ja Põhja-Aafrikast Euroopasse eelnenud aastaga võrreldes kahe kolmandikku võrra vähem põgenikke. Türgis paiknes 2016. aasta lõpus enam kui kolm miljonit põgenikku. Põgenike massilise rände kontrolli alla saamine leevendab eeldatavasti rändest tulenevaid hirme, mis omakorda vähendab kogukondade omavahelist vastasseisu," seisab artiklis.
Teiseks väheneb põgenike arv Euroopas artikli koostajate teatel ka seetõttu, et paljudele neist ei anta rahvusvahelist kaitset ja nad saadetakse päritoluriiki tagasi.
"Kolmandaks, hoolimata sellest, et liikmesriikidel on erinevad arusaamad, milline on põgenikekriisi lahendamise parim viis, on siiski kokku lepitud lahendusi nii praeguse kriisi leevendamiseks kui ka sarnaste olukordade lahendamiseks tulevikus. Tõsi, need lahendused ei ole senini täies mahus käivitunud."
Täismahus artiklit saab lugeda siit.
Allikas: ERR