Erik Gamzejev: 200 miljoni euro küsimus ({{commentsTotal}})

Jüri Ratase valitsuses ootab otsustamist põhimõtteline küsimus: kas võtta 10 aasta jooksul keskkonnainvesteeringute keskusele laekuvatest saastetasudest ära 200 miljonit eurot ja suunata see Ida-Virumaa arendamiseks või mitte.

200 miljonit eurot oli mängus ka selle nädala esmaspäeval, kui Inglismaa jalgpalli esiliigas selgitati Wembley staadionil kolmas järgmiseks hooajaks Premier-liigasse tõusev meeskond. Selle au ja tulevase raha pälvis tänu otsustavale penaltilöögile Huddersfield Town, kes viimati mängis eliitseltskonnas ligemale pool sajandit tagasi. Selles linnas on elanikke enam-vähem sama palju kui Ida-Virumaal.

Ida-Virumaa 200 miljoni euro küsimuses Eesti valitsuse ministrid palli väravasse taguma ilmselt ei hakka, ent tuliste argumentide penalteid võib oodata küll.

Praegune valitsusliit on koalitsioonileppesse kirja pannud, et koostab Ida-Viru investeeringute programmi. Eelmiste valitsuste rehale − programm tehakse valmis, ent plaanide elluviimiseks raha ei planeerita − ei astuta. Tühikargamise ja näilise probleemide lahendamisega pole mõtet tegelda.

Sisekaitseakadeemia Tallinnast Narva kolimise lubadusest on valitsus juba mitu sammu taganenud. Ida-Viru programmiga sama tehes ei jääks usalduskrediidist suurt midagi alles.

Poole aasta jooksul on leitud ka vastusevariant põlisele küsimusele, kust raha tuleb. Ida-Virumaale peab tagasi tooma osa sellest rahast, mida kohalikud põlevkiviettevõtted saastetasudena riigile maksavad. Ligikaudu 20 miljonit aastas ja et programm oleks järjepidev ja tooks tulemusi, siis tuleks seda põhimõtet järgida vähemalt kümme aastat. 200 miljonit on kavas kulutada nii majandus- kui ka elukeskkonna arendamiseks. On justkui mõistlik lähenemine: saastetasudest läheb suurem osa piirkonda, mis kõige rohkem kannatab.

Ent sel plaanil on üks nõrk koht. Millise väega veenda keskkonnaministeeriumi loobuma igal aastal 20 miljonist eurost, mille jaotamise õigus kuulub praegu keskkonnainvesteeringute keskusele? See tähendaks keskkonnaprojektide rahastamise järsku koomale tõmbamist.

Pisut rohkem kui aasta tagasi pidas Taavi Rõivase valitsus Narvas väljasõiduistungit. Ministrite ühisfotol Narva kolledži fuajees oli üks mees silmatorkavalt mossis ja hapu ilmega. See oli keskkonnaminister Marko Pomerants, kelle haldusalast oli mõned minutid varem tehtud otsusega välja tõstetud 10 miljonit eurot. Valitsus vähendas tookord keskkonnatasusid, et anda hapnikku õlihindade madalseisu tõttu hinge vaakuvale põlevkivitööstusele. See samm aitas Eesti majanduse olulisel tööstusharul ellu jääda ja säilitada Ida-Virumaal tuhandeid hea palgaga töökohti. Tänu maailmaturu hindade kasvule on riik nüüd  tasapisi hakanud saama ka rohkem keskkonnamakse. 

Ent kuidas reageeriks Pomerants või ükskõik milline teine poliitik selles ametis, kui jälle on päevakorral tema valitsemisalalt piltlikult öeldes ühe suure rahakohvri teisaldamine? Põhjaranniku pärimisele, kuidas ta sellisesse plaani suhtub, andis Pomerants ühelauselise vastuse: „Ministrid esitavad oma soove ja nägemusi regulaarselt ja need ei realiseeru esitatud kujul üsna tihti.“ Ehk tõlgituna: ärge Ida-Virumaal ootusi liialt üles upitage. 

Arvestagem, et Ida-Viru 200 miljoni küsimus ei ole valitsuses praegu sugugi kõige pakilisem. Pomerantsi erakonna IRLi värske esimees Helir-Valdor Seeder soovib koalitsioonipartneritelt varem kokkulepitud maksumuudatuste ärajätmist, mille hind on samuti 200 miljonit eurot. Aga mitte kümne, vaid kõigest nelja aasta peale jaotatult.  

Ida-Viru kasuks ei räägi ka see, et ametist tulenevalt on selle ettepaneku valitsusse toonud viimaseid päevi riigihalduse minister olev Mihhail Korb. Samas ei tohiks selle programmi rahastamine muutuda populaarsuse pluss- või miinuspunktide skoorimiseks. Ida-Virus aastakümnetega kuhjunud probleemide lahendamine võiks olla erakondadeülene teema, sest see on ka osa riigi julgeolekust.

Ida-Viru küsimustele on eri aegadel ja omal moel lahendusi otsinud eri parteide poliitikud. Et tulemusteni jõuda, oleks mõttekas ükskord põhimõttelised otsused ära teha. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Marju Lauristin

Otseülekanne: europarlamendist lahkuva Lauristini intervjuu Brüsselist

Teisipäeva õhtul kell 21 algavas „Aktuaalses kaameras” annab ERR-i Brüsseli korrespondendile Johannes Trallale intervjuu europarlamendi saadiku kohalt Eestisse naasev sotsiaaldemokraat Marju Lauristin. Orienteeruvalt kell 21.10 eetrisse jõudva otseintervjuu pikemat versiooni näeb ERR.ee portaalis.

uudised
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: