Erik Gamzejev: 200 miljoni euro küsimus ({{commentsTotal}})

Jüri Ratase valitsuses ootab otsustamist põhimõtteline küsimus: kas võtta 10 aasta jooksul keskkonnainvesteeringute keskusele laekuvatest saastetasudest ära 200 miljonit eurot ja suunata see Ida-Virumaa arendamiseks või mitte.

200 miljonit eurot oli mängus ka selle nädala esmaspäeval, kui Inglismaa jalgpalli esiliigas selgitati Wembley staadionil kolmas järgmiseks hooajaks Premier-liigasse tõusev meeskond. Selle au ja tulevase raha pälvis tänu otsustavale penaltilöögile Huddersfield Town, kes viimati mängis eliitseltskonnas ligemale pool sajandit tagasi. Selles linnas on elanikke enam-vähem sama palju kui Ida-Virumaal.

Ida-Virumaa 200 miljoni euro küsimuses Eesti valitsuse ministrid palli väravasse taguma ilmselt ei hakka, ent tuliste argumentide penalteid võib oodata küll.

Praegune valitsusliit on koalitsioonileppesse kirja pannud, et koostab Ida-Viru investeeringute programmi. Eelmiste valitsuste rehale − programm tehakse valmis, ent plaanide elluviimiseks raha ei planeerita − ei astuta. Tühikargamise ja näilise probleemide lahendamisega pole mõtet tegelda.

Sisekaitseakadeemia Tallinnast Narva kolimise lubadusest on valitsus juba mitu sammu taganenud. Ida-Viru programmiga sama tehes ei jääks usalduskrediidist suurt midagi alles.

Poole aasta jooksul on leitud ka vastusevariant põlisele küsimusele, kust raha tuleb. Ida-Virumaale peab tagasi tooma osa sellest rahast, mida kohalikud põlevkiviettevõtted saastetasudena riigile maksavad. Ligikaudu 20 miljonit aastas ja et programm oleks järjepidev ja tooks tulemusi, siis tuleks seda põhimõtet järgida vähemalt kümme aastat. 200 miljonit on kavas kulutada nii majandus- kui ka elukeskkonna arendamiseks. On justkui mõistlik lähenemine: saastetasudest läheb suurem osa piirkonda, mis kõige rohkem kannatab.

Ent sel plaanil on üks nõrk koht. Millise väega veenda keskkonnaministeeriumi loobuma igal aastal 20 miljonist eurost, mille jaotamise õigus kuulub praegu keskkonnainvesteeringute keskusele? See tähendaks keskkonnaprojektide rahastamise järsku koomale tõmbamist.

Pisut rohkem kui aasta tagasi pidas Taavi Rõivase valitsus Narvas väljasõiduistungit. Ministrite ühisfotol Narva kolledži fuajees oli üks mees silmatorkavalt mossis ja hapu ilmega. See oli keskkonnaminister Marko Pomerants, kelle haldusalast oli mõned minutid varem tehtud otsusega välja tõstetud 10 miljonit eurot. Valitsus vähendas tookord keskkonnatasusid, et anda hapnikku õlihindade madalseisu tõttu hinge vaakuvale põlevkivitööstusele. See samm aitas Eesti majanduse olulisel tööstusharul ellu jääda ja säilitada Ida-Virumaal tuhandeid hea palgaga töökohti. Tänu maailmaturu hindade kasvule on riik nüüd  tasapisi hakanud saama ka rohkem keskkonnamakse. 

Ent kuidas reageeriks Pomerants või ükskõik milline teine poliitik selles ametis, kui jälle on päevakorral tema valitsemisalalt piltlikult öeldes ühe suure rahakohvri teisaldamine? Põhjaranniku pärimisele, kuidas ta sellisesse plaani suhtub, andis Pomerants ühelauselise vastuse: „Ministrid esitavad oma soove ja nägemusi regulaarselt ja need ei realiseeru esitatud kujul üsna tihti.“ Ehk tõlgituna: ärge Ida-Virumaal ootusi liialt üles upitage. 

Arvestagem, et Ida-Viru 200 miljoni küsimus ei ole valitsuses praegu sugugi kõige pakilisem. Pomerantsi erakonna IRLi värske esimees Helir-Valdor Seeder soovib koalitsioonipartneritelt varem kokkulepitud maksumuudatuste ärajätmist, mille hind on samuti 200 miljonit eurot. Aga mitte kümne, vaid kõigest nelja aasta peale jaotatult.  

Ida-Viru kasuks ei räägi ka see, et ametist tulenevalt on selle ettepaneku valitsusse toonud viimaseid päevi riigihalduse minister olev Mihhail Korb. Samas ei tohiks selle programmi rahastamine muutuda populaarsuse pluss- või miinuspunktide skoorimiseks. Ida-Virus aastakümnetega kuhjunud probleemide lahendamine võiks olla erakondadeülene teema, sest see on ka osa riigi julgeolekust.

Ida-Viru küsimustele on eri aegadel ja omal moel lahendusi otsinud eri parteide poliitikud. Et tulemusteni jõuda, oleks mõttekas ükskord põhimõttelised otsused ära teha. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Frank-Walter Steinmeier.Frank-Walter Steinmeier.
Steinmeier: ajalugu ei peaks kasutama relvana

Teisipäeval Eestisse saabunud Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier pidas kolmapäeval teaduste Akadeemia majas kõne teemal "Saksamaa ja Eesti – muutlik minevik, ühine tulevik“, millest ERR.ee tegi otseülekande ja mille täismahus videot saab vaadata käesolevas artiklis.

Uuendatud: 18:52 
"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe
Arumäe: poliitikud peaks fookuse ümber seadma

Majandusekspert Ruta Arumäe ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast" saatejuht Ainar Ruussaarele, et poliitikud peaksid oma fookuse ümber seadma ja keskenduma oma tegevuses pikaajalisele majanduskasvule. Ettevõtjatele on Arumäe hinnangul hetkel parim aeg tegevust alustada või seda laiendada.

Kaader videostKaader videost
"Pealtnägija" valimisreklaam teeb erakondadele silmad ette

"Pealtnägija" avaldas uut hooaega sissejuhatava klipi, kus toimetaja Anna Gavronski on asunud vihmavarjuhoidja rolli ning saatejuht Mihkel Kärmas matkib trummi mängivat Edgar Savisaart.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.