Askur Alas: „Loomevargus“ kui inimkonna arengu kütus ({{commentsTotal}})

.
. Autor/allikas: Piret Kooli

Plagiaadi mahatampimisega võime ühel hetkel kausist koos veega ka imiku välja visata, sest kopeerimises peituvad inimkonna kultuuri võrsed, kirjutab Askur Alas.

Olen absoluutselt nõus Rain Kooli väitega ERRis, et plagiaat ehk loomevargus pole aktsepteeritav. Samas tundub mulle, et mõni tema väide lihtsustab-labastab inimkonna kultuuri arengu alustala.

Kopeerimine on miski, millel areng üleüldse põhinebki. Poeg vaatab, mida isa teeb, ja teeb järgi. Kopeerib. Kunstnik oma arenguteel vaatab, mida tegid enne suured meistrid – ja sünteesib midagi uut selle põhjal, mida ta on näinud. Keegi ei pääse varasemate põlvede tööst, olgu ta sellest teadlik või mitte. Nimetage mulle kirjanik, kes pole midagi lugenud.

Kahtlemata on teise inimese töö enda nimele kirjutamine kõlvatu vargus. Kaasnegu sellega au, kuulsus, raha, diplom või ükskõik mis muu. Ent samal ajal pole keelatud, vaid lausa ainuvõimalik süntees – see, et sa paned midagi uut kokku, kasutades ammuloodud vana. Kultuur baseerub kopeerimisel ja täiustamisel, uuesti leiutamisel ja veelkord täiustamisel. Ka siis, kui mõeldakse välja n-ö midagi täiesti uut (a la õun kukub pähe = gravitatsioon), pole see tegelikult mitte midagi uut. 

Seega vastab tõele Rain Kooli väide, et „kui enda andekus või suutlikkus samani ei küündi, siis ei ole tegelikult keelatud tsiteerida kedagi andekamat ja suutlikumat“. Ent samas on ilmselt ka see geniaalne väide tuhandete aastate jooksul korduvalt välja öeldud, ehk tsiteerides Kogujat: „Ei midagi uut siin päikese all“.

Kogu elu, mille vältel teadlikud indiviidid õpivad, imavad nad oma ajju möödunud aegade kultuuri, kasutavad neid teadmisi ja sellest juhtub midagi uut. Uut juhtub isegi siis, kui möödunud aegade pärand panna uue aja konteksti. Igal juhul toimub kopeerimine ja lisandamine. 

Sellest ongi tekkinud Piraadiparteid, mille nime alla koonduvad inimesed mõtlesid umbes 15 aastat tagasi, et autoriõiguste seadus on ajast ja arust. Viimane on trükipressi leiutamise järel 16. sajandil vastu võetud kitsaid ärihuve kaitsev seadus, mille puhul väike osa ühiskonnast üritab võtta raha teiste isikute, mitte enda, loometegevuselt, kasutades eraõigusliku hüve saamiseks riiklikke survevahendeid. Pole kahlust, et võrreldes näiteks Saksamaaga, kus autoriõiguse seadused olid 19. sajandini vabad, pärssis see oluliselt teaduse ja kultuuri arengut. 

Tänapäevane näide sellest on katse muuta seadusi nii, et riik peaks korporantide ärihuvide pärast jälgima eraisikute internetiliiklust, loometöö varguse (sh sõbralt ühe laulu kopeerimise puhul) neid karistama räige rahatrahvi ja isegi vangistusega! Märksõnad on Napster ja torrent ja Piratebay. Piraadiparteid ütlevad, et kõik, mis kultuuriruumi on loodud, peaks olema vabalt jagatav.

Wikipedia ja paljud muud teadmisi ja kultuuri levitavad saidid on selle hea näide, kuid vastukaaluks korporatiivmõtlemisele vohab muidugi ka anarhia. Ent samas: mulle ei ole mõistetav, kuidas peaks olema võimalik takistada autori loometöö levikut (on ilmselge, et autori soov on, et tema looming leviks) isegi 10 aastat pärast tema surma, rääkimata 70st [nagu kirjas autoriõiguse seaduses -toim].

Internet muutis loomingu leviku suhtes kõik, kuid samas tekkis rohkem võimalusi, et autor jääb väljateenitud tasust ilma. Ja tekkis ka võimalus, et autoril pole vaja Suurfirmat, sest kasutajad saavad maksta otse autorile. Korporatsioonid aga üritavad siiani „autori“tasu võtta – ka Eestis – looja heategevusliku kontserdi pealt näiteks ka siis, kui artist on öelnud, et ta seda ei soovi.

Suurkorporatsioonid ja neid esindavad organisatsioonid, olles võtnud paljude loojate õigused endale, on juba tükk aega segaduses – kuidas on võimalik, et inimesed jagavad muusikat, teoseid – neile maksmata? Tsiteerivad! Et sõber annab sõbrale midagi kuulata? Külapoe nurgas mängib vaikselt raadio ja keegi ei maksa? Et keegi esineb või jagab oma loomingut tasuta? Vargus! Tuleb „pappi köhida“, pole siin mingit kultuuri jagamist.

Kõik see ei tähenda, et oleksin loomevarguse pooldaja. Ei, kaugeltki mitte. Kui sa võtad kellegi loomingust tüki, oleks patt seda mitte tunnistada. Loomulikult peab seda tegema. Ent sellegipoolest ei tasu halvustada neid, kes tsiteerivad ja kopeerivad. Nad ei ole alamad „vaimsetelt võimetelt või suutlikkuselt“. Sest inimkonna kultuuri areng põhinebki varasemate põlvede saavutuste intellektuaalselt võimekal kasutamisel. 

Ent loomevargad, kes esitavad teiste tööd otseselt enda omana, mingu põrgu.

P.S. Palun andestust miljonitelt isikutelt, kellele pole oma loos viidatud.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Steinmeieri Kõne
Frank-Walter Steinmeier.Frank-Walter Steinmeier.
Otseülekanne kolmapäeval: Steinmeier peab kõne Eesti ja Saksamaa suhetest

Teisipäeval Eestisse saabuv Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier peab kolmapäeval kõne teemal "Saksamaa ja Eesti – muutlik minevik, ühine tulevik“, millest ERR.ee teeb otseülekande.

Therese JohaugTherese Johaug
Spordiarbitraaž pikendas Johaugi dopingukeeldu

Rahvusvaheline Spordiarbitraaž (CAS) otsustas pikendada Norra murdmaasuusataja Therese Johaugi dopingukeeldu, määrates talle 18-kuulise võistluskeelu.

Uuendatud: 12:53 
Opositsiooni esindajad on trahvide sissetulekuga sidumise vastu

Riigikogu opositsioonierakondade esindajad ei toeta valitsusliidu algatusel justiitsministeeriumis valminud eelnõu, millega raskemate väärtegude puhul sõltuks trahvisumma inimese ametlikust sissetulekust.

Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.
Merkel osaleb Tallinnas 29. septembril toimuval tippkohtumisel

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel osaleb 29. septembril Tallinnas toimuval Euroopa Liidu digitaalvaldkonna tippkohtumisel.

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.