Askur Alas: „Loomevargus“ kui inimkonna arengu kütus ({{commentsTotal}})

.
. Autor/allikas: Piret Kooli

Plagiaadi mahatampimisega võime ühel hetkel kausist koos veega ka imiku välja visata, sest kopeerimises peituvad inimkonna kultuuri võrsed, kirjutab Askur Alas.

Olen absoluutselt nõus Rain Kooli väitega ERRis, et plagiaat ehk loomevargus pole aktsepteeritav. Samas tundub mulle, et mõni tema väide lihtsustab-labastab inimkonna kultuuri arengu alustala.

Kopeerimine on miski, millel areng üleüldse põhinebki. Poeg vaatab, mida isa teeb, ja teeb järgi. Kopeerib. Kunstnik oma arenguteel vaatab, mida tegid enne suured meistrid – ja sünteesib midagi uut selle põhjal, mida ta on näinud. Keegi ei pääse varasemate põlvede tööst, olgu ta sellest teadlik või mitte. Nimetage mulle kirjanik, kes pole midagi lugenud.

Kahtlemata on teise inimese töö enda nimele kirjutamine kõlvatu vargus. Kaasnegu sellega au, kuulsus, raha, diplom või ükskõik mis muu. Ent samal ajal pole keelatud, vaid lausa ainuvõimalik süntees – see, et sa paned midagi uut kokku, kasutades ammuloodud vana. Kultuur baseerub kopeerimisel ja täiustamisel, uuesti leiutamisel ja veelkord täiustamisel. Ka siis, kui mõeldakse välja n-ö midagi täiesti uut (a la õun kukub pähe = gravitatsioon), pole see tegelikult mitte midagi uut. 

Seega vastab tõele Rain Kooli väide, et „kui enda andekus või suutlikkus samani ei küündi, siis ei ole tegelikult keelatud tsiteerida kedagi andekamat ja suutlikumat“. Ent samas on ilmselt ka see geniaalne väide tuhandete aastate jooksul korduvalt välja öeldud, ehk tsiteerides Kogujat: „Ei midagi uut siin päikese all“.

Kogu elu, mille vältel teadlikud indiviidid õpivad, imavad nad oma ajju möödunud aegade kultuuri, kasutavad neid teadmisi ja sellest juhtub midagi uut. Uut juhtub isegi siis, kui möödunud aegade pärand panna uue aja konteksti. Igal juhul toimub kopeerimine ja lisandamine. 

Sellest ongi tekkinud Piraadiparteid, mille nime alla koonduvad inimesed mõtlesid umbes 15 aastat tagasi, et autoriõiguste seadus on ajast ja arust. Viimane on trükipressi leiutamise järel 16. sajandil vastu võetud kitsaid ärihuve kaitsev seadus, mille puhul väike osa ühiskonnast üritab võtta raha teiste isikute, mitte enda, loometegevuselt, kasutades eraõigusliku hüve saamiseks riiklikke survevahendeid. Pole kahlust, et võrreldes näiteks Saksamaaga, kus autoriõiguse seadused olid 19. sajandini vabad, pärssis see oluliselt teaduse ja kultuuri arengut. 

Tänapäevane näide sellest on katse muuta seadusi nii, et riik peaks korporantide ärihuvide pärast jälgima eraisikute internetiliiklust, loometöö varguse (sh sõbralt ühe laulu kopeerimise puhul) neid karistama räige rahatrahvi ja isegi vangistusega! Märksõnad on Napster ja torrent ja Piratebay. Piraadiparteid ütlevad, et kõik, mis kultuuriruumi on loodud, peaks olema vabalt jagatav.

Wikipedia ja paljud muud teadmisi ja kultuuri levitavad saidid on selle hea näide, kuid vastukaaluks korporatiivmõtlemisele vohab muidugi ka anarhia. Ent samas: mulle ei ole mõistetav, kuidas peaks olema võimalik takistada autori loometöö levikut (on ilmselge, et autori soov on, et tema looming leviks) isegi 10 aastat pärast tema surma, rääkimata 70st [nagu kirjas autoriõiguse seaduses -toim].

Internet muutis loomingu leviku suhtes kõik, kuid samas tekkis rohkem võimalusi, et autor jääb väljateenitud tasust ilma. Ja tekkis ka võimalus, et autoril pole vaja Suurfirmat, sest kasutajad saavad maksta otse autorile. Korporatsioonid aga üritavad siiani „autori“tasu võtta – ka Eestis – looja heategevusliku kontserdi pealt näiteks ka siis, kui artist on öelnud, et ta seda ei soovi.

Suurkorporatsioonid ja neid esindavad organisatsioonid, olles võtnud paljude loojate õigused endale, on juba tükk aega segaduses – kuidas on võimalik, et inimesed jagavad muusikat, teoseid – neile maksmata? Tsiteerivad! Et sõber annab sõbrale midagi kuulata? Külapoe nurgas mängib vaikselt raadio ja keegi ei maksa? Et keegi esineb või jagab oma loomingut tasuta? Vargus! Tuleb „pappi köhida“, pole siin mingit kultuuri jagamist.

Kõik see ei tähenda, et oleksin loomevarguse pooldaja. Ei, kaugeltki mitte. Kui sa võtad kellegi loomingust tüki, oleks patt seda mitte tunnistada. Loomulikult peab seda tegema. Ent sellegipoolest ei tasu halvustada neid, kes tsiteerivad ja kopeerivad. Nad ei ole alamad „vaimsetelt võimetelt või suutlikkuselt“. Sest inimkonna kultuuri areng põhinebki varasemate põlvede saavutuste intellektuaalselt võimekal kasutamisel. 

Ent loomevargad, kes esitavad teiste tööd otseselt enda omana, mingu põrgu.

P.S. Palun andestust miljonitelt isikutelt, kellele pole oma loos viidatud.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



kommentaar
Priit Pullerits

Pullerits: Šmigun-Vähi dopingusaaga ei ole saanud ammendavat lõpplahendust

Eelmisel nädalal teatas Rahvusvaheline Olümpiakomitee ROK, et kõik 2006. aasta Torino OM-i järeltestid olid puhtad, mistõttu vabanes dopingukahtlustustest ka kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi. Seda ning teisi hiljutisi dopingujuhtumeid kommenteeris Vikerraadio spordisaatele "Spordipühapäev" Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits.

err.ee intervjuu
kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: