Trump teatas Pariisi kliimaleppest taandumisest ({{commentsTotal}})

{{1496299020000 | amCalendar}}

USA president Donald Trump teatas neljapäeva õhtul, et viib USA Pariisi kliimaleppest välja.

"Selleks, et täita minu püha kohustust kaitsta Ameerikat ja selle kodanikke, lahkub USA Pariisi kliimaleppest, kuid alustab läbirääkimisi, et liituda taas kas Pariisi leppega või täiesti uue leppega tingimustel, mis on USA-le, selle ettevõtetele, töötajatele, inimestele, maksumaksjatele õiglased," rääkis Trump Valge Maja Roosiaias tehtud pöördumises.

"Niisiis, me astume välja. Kuid me alustame läbirääkimisi ja vaatame, kas saame leppe, mis on õiglane. Kui saame, siis see on suurepärane. Kui ei saa, siis ka see sobib," lisas ta aplausi saatel.

Trump ütles, et Pariisi kliimalepe on näide sellest, kuidas Washington on liitunud kokkuleppega, mis seab USA ebasoodsasse olukorda võrreldes teiste ettevõtetega, mis saavad sellest kasu.

"See lepe mitte ainult ei sea meie kodanikele karme majanduspiiranguid, vaid see ei vasta ka meie ideaalidele. Inimesena, kes sügavalt hoolib keskkonnast - ma tõesti hoolin -, ei saa ma südametunnistuse järgi toetada lepet, mis karistab USA-d ja seda see teeb," rääkis president.

"Tänasest alates peatavad Ühendriigid mittesiduva Pariisi leppe täitmise ning drakoonilise rahalise ja majandusliku koorma kandmise, mille see kokkulepe meie riigile kaasa toob," teatas Trump pöördumises.

Trump kordas juba varemöeldut, et Pariisi kliimalepe on USA suhtes väga ebaõiglane. "Pariisi lepe on USA suhtes väga ebaõiglane, kõige kõrgemal tasemel," märkis ta.

President kiitis kõnes uusi kivisöekaevandusi. "Kaevandused hakkavad avanema," ütles ta ja kinnitas, et uued kivisöekaevandused on kavas avada Lääne-Virginias ja Pennsylvanias.

Trumpi sõnul saavad Pariisi kliimaleppest kasu Hiina ja India. "See lepe tähendab massiivset USA jõukuse ümberjaotamist teistele riikidele," selgitas ta.

Ta ütles, et "teised riigid rõõmustasid, kui USA allkirjastas Pariisi leppe, sest see pani USA ebasoodsasse olukorda".

"Nad läksid pööraseks. Nad oli nii õnnelikud. Me ei taha, et teised riigid meie üle naeravad," lisas ta.

Trump märkis, et tema administratsiooni all on USA endiselt puhtaim ja keskkonnasõbralikem riik maailmas.

Trumpi sõnul on ÜRO Rohelise Kliima Fond pettus selleks, et võtta USA-lt raha ära. "Et me maksaksime miljardeid ja miljardeid ja miljardeid dollareid," ütles ta sarkastiliselt.

Presidendi sõnul on tema tähtsaim kohustus kaitsta USA põhiseadust. "Pariisi leppe raamistik on vaid alguspunkt - nii halb kui see ka pole -, mitte lõpp-punkt. Sellest leppest väljumine kaitseb USA-d tulevaste sissetungide eest meie suveräänsusesse," lisas ta.

Trump sõnas lõpetuseks, et presidendina on tal vaid üks kohustus ja see on kohustus ameeriklaste ees.

"Pariisi lepe õõnestab meie majandust, halvab meie töölisi, nõrgestab meie suveräänsust, tähendab vastuvõetamatut õiguslikku riski ja paneb meid alaliselt ebasoodsasse olukorda võrreldes teiste riikidega. On aeg Pariisi leppest väljuda ja jõuda uue leppeni, mis kaitseb keskkonda, meie kodanikke ja meie riiki," lõpetas ta aplausi saatel.

Ühendriikide ajakirjandus teatas kolmapäeval riigi lahkumisest Pariisi kliimaleppest vaid kaks aastat pärast selle allkirjastamist.

Uudistekanalitele Axios ja CNN teatasid sellest kaks anonüümsust palunud allikat. Nad ütlesid, et lahkulöömise üksikasju kaalub töörühm, kuhu kuulub ka USA keskkonnakaitseagentuuri (EPA) juht Scott Pruitt.

Allikate sõnul kaalub rühm, kas Ühendriigid peaksid lahkuma leppest ametliku kolm aastat kestva protsessi kaudu või taanduma ÜRO kliimamuutuste leppest, mis oleks kiirem ja äärmuslikum viis.

USA süsihappegaasi emissioon on Hiina järel maailma suuruselt teine. Eelmise presidendi Barack Obama allkirjastatud Pariisi lepe kohustab Ühendriike kärpima kasvuhoonegaaside emissiooni 2025. aastaks 2005. aastaga võrreldes 26-28 protsenti.

USA taganemine 196 osalisega leppest, mis allkirjastati Pariisis 18 kuud tagasi, on tohutu löök üleilmsetele jõupingutustele võitluses kliimamuutustega.

Uurijate sõnul kiirendab Ühendriikide kõrvalejäämine kliimamuutusi, kuid ei lammuta lepet.

Praegu on ainsad Pariisi kliimaleppega mitteühinenud ÜRO riigid Nicaragua ja Süüria. 

Obama: USA lükkab tuleviku kõrvale

Trumpi eelkäija Barack Obama ütles avaldatud pressiteates, et need riigid, mis jäävad Pariisi kliimaleppesse, on riigid, mis saavad kasu loodud töökohtadest ja tööstustest.

"Ma usun, et Ameerika Ühendriigid peaksid olema selles eesotsas. Kuid isegi Ameerika juhtimise puudumisel, isegi kui see administratsioon liitub väikese rühma riikidega, kes heidavad tuleviu kõrvale, ma olen kindel, et meie osariigid, linnad ja ettevõtted võtavad ennast kokku ja teevad isegi rohkem, et näidata eeskuju ja aidata kaitsta seda ainsat planeeti, mis meil on, tulevaste põlvkondade jaoks," teatas Obama.

Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa kaitsevad Pariisi lepet

Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa teatasid neljapäeval, et Trumpi otsus on kahetsusväärne. Nad lükkasid tagasi Trumpi idee, et kliimalepe võidakse uuesti üle vaadata.

"Me peame 2015. aasta detsembris Pariisis loodut tühistamatuks ja me kindlalt usume, et Pariisi kliimalepet ei saa uuesti läbi vaadata, kuna see on meie planeedi, ühiskondade ja majanduste jaoks elutähtis vahend," ütlesid kolme riigi liidrid ühispöördumises.

Paolo Gentiloni, Angela Merkel ja Emmanuel Macron kutsusid enda liitlasi üles kiirendama jõupingutusi kliimamuutustega võitlemiseks ja ütlesid, et nad panustavad rohkem, et aidata arenevatel riikidel sellega kohaneda.

Euroopa Komisjon lubas võtta kliimadiplomaatias juhtrolli

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kritiseeris neljapäeva õhtul Trumpi otsust lahkuda Pariisi kliimaleppest, nimetades seda valeks.

Euroopa Komisjoni kliimavolinik Miguel Arias Cañete lubas, et komisjon etendab kliimamuutuste vastases võitluses juhtrolli. "Pariisi lepe jääb püsima. Maailm saab loota Euroopa juhtrollile võitluses kliimamuutuste vastu...EL kahetseb sügavalt Trumpi administratsiooni ühepoolset otsust," lausus ta.

Cañete nimetas USA presidendi otsuse tõttu neljapäeva globaalse kogukonna jaoks kurvaks päevaks.

Volinik prognoosis, et EL kavatseb otsida kliimadiplomaatias uusi liitlasi maailma juhtivate majanduste, haavatavate saareriikide ning USA linnade seast.

Poliitikud ja ettevõtted teatasid vastuseisust Trumpi otsusele

Saksa kantsleri Angela Merkeli valitsuse seitse sotsiaaldemokraadist ministrit teatasid avalduses, et Ühendriigid kahjustavad ennast, eurooplasi ja kogu maailma rahvast.

Itaalia peaminister Paolo Gentiloni teatas Twitteris, et Itaalia jätkab endale võetud kohustuste täitmist kasvuhoonegaaside vähendamisel, taastuvenergia kasutuselevõtul ja kestliku arengu vallas.

Norra riigifond, mille varade maht on 53 miljardit eurot, teatas, et jätkab investeeringuid taastuvenergiasse ja lisas, et "Trump hüppab maha rongilt, mis on juba jaamast lahkunud".

USA linnapeade kogu teatas, et on Trumpi otsusele jõuliselt vastu, ja lubas jätkata kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamist.

Ühendriikide endine asepresident Al Gore nimetas presidendi otsust hoolimatuks ja kaitstamatuks sammuks, mis kahjustab USA seisundit maailmas.

Kanada on Trumpi otsuses pettunud

Kanada keskkonnaminister Catherine McKenna sõnul on riik väga pettunud Trumpi otsuses.

Ta lisas, et Kanada jätkab võitlust kliimasoojenemise vastu. "Kanada on sügvalt pettunud USA seisukohas. Pariisi lepe on hea Kanadalae ja kogu maailmale. ükski riik ei saa peatada tegevust kliimamuutuste vastu," sõnas McKenna ajakirjanikele.

Briti valitsus on pettunud USA kavatsuses kliimaleppest lahkuda

Briti siseminister Amber Rudd teatas neljapäeva päeval, et Suurbritannia valitsus on pettunud USA kavas taganeda Pariisi kliimaleppest. Rudd lubas mõjutada Washingtoni õiget sammu astuma.

"See valmistab pettumust," lausus Rudd, reageerides teadetele, et Ühendriikide president Donald Trump avalikustab otsuse ajaloolisest leppest lahkuda.

"Kuid ma loodan, et me saame kasutada oma suhteid president Trumpiga ja tihedaid sidemeid Ühendriikidega, et püüda mõjutada neid kõigest hoolimata õiget sammu astuma," märkis Rudd.

Rudd tegi oma avalduse teledebatis 8. juuni üldvalimiste eel.

Pariisi leppe ajal oli Rudd Briti energia- ja kliimamuutuste minister.

Suurbritannia kutsus USA-d kliimavõitluse etteotsa

Briti välisminister Boris Johnson ütles neljapäeval, et Suurbritannia jätkab USA survestamist, et Washington suhtuks tõsiselt kliimamuutustesse.

"Jätkan USA survestamist kõikidel tasemetel, et nad suhtuks edaspidigi väga tõsiselt kliimamuutuste küsimusse ja oleksid eeskujuks ja juhiks selles küsimuses, nagu nad on seda olnud varem," ütles Johnson teleusutluses.

"Jätkame USA üleskutsumist etendama juhtrolli süsihappegaasiheidete vähendamisel," lisas minister, kelle sõnutsi on üksikud USA osariigid teinud selles osas suuri samme.

"Ka teised riigid peavad saavutama edu. Peame lahendama selle küsimuse üleilmselt," sõnas ta.

Merkel: Pariisi kliimalepe on keskse tähtsusega lepe

Pariisi kliimalepe on keskse tähtsusega, ütles Saksa kantsler Angela Merkel tunde enne seda, kui Trump teatab, kas USA peab leppest kinni või mitte.

"Ootame seda otsust," lausus Merkel neljapäeval. Kantsler rõhutas, et Euroopa suurima majandusega riik Saksamaa kavatseb 2015. aastal sõlmitud leppes võetud kohustustest kinni pidada. Leppe kiitsid tol hetkel heaks 196 riiki.

"Pean seda keskse tähtsusega leppeks ja mul on hea meel, et teistel riikidel on sama seisukoht," lisas Merkel.

Hiina peaminister Li Keqiang ja India peaminister Narendra Modi on kinnitanud, et nii Hiina kui ka India kavatsevad leppest kinni pidada.

Tusk palus Trumpil Pariisi kliimaleppest mitte taganeda

Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk pöördus neljapäeval isiklikult USA presidendi Donald Trumpi poole palvega mitte taganeda Pariisi kliimaleppest.

Reedeseks Euroopa Liidu-Hiina tippkohtumiseks valmistuv Tusk palus Twitteris Trumpi: "Palun ärge muutke (poliitilist) kliimat halvemaks." 

Tusk ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kohtuvad reedel Hiina peaministri Li Keqiangiga, kes lubas neljapäeval Saksa kantsleri Angela Merkeliga kohtudes, et Hiina jääb Pariisi leppele kindlaks. Seda kinnitas neljapäeval ka Hiina välisministeerium.

EL ja Hiina kuulutavad reedeseks kohtumiseks koostatud ühisavalduses, et kavatsevad USA otsusest sõltumata jätkata kliimaleppe kõigi aspektide täitmist.

USA on Hiina järel suuruselt teine süsinikuheitme õhkupaiskaja.

Toimetaja: Laur Viirand, Merili Nael

Allikas: ERR/BNS



Euroopa Liit ravib üheskoos e-tervise süsteemi

Euroopa Liidu riigid on nüüdseks teinud juba aastaid koostööd e-tervise valdkonnas, kuid tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul pole ühendus olnud uute lahenduste leidmisel piisavalt ambitsioonikas ja kiire. Ka Eesti tervise infosüsteem otsib endiselt viise, kuidas andmeid paremini töödelda ja eri osapooli kaasata.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Eesti maakondade kõrgeimad tipud mõõdetuna Amsterdami nullist.Eesti maakondade kõrgeimad tipud mõõdetuna Amsterdami nullist.
Munamägi on kõrgem: Eesti loobub kõrguste arvutamisel Kroonlinna nullist

Keskkonnaminister allkirjastas geodeetilise süsteemi määruse muudatused, mille alusel hakkab Eesti sarnaselt teiste Euroopa riikidega arvestama absoluutset kõrgust ja sügavust Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli suhtes. Kroonlinna nullist, mis oli seni kõrgussüsteemi aluseks, Eesti loobub.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

"Eesti mängu" seitsmes hooaeg"Eesti mängu" seitsmes hooaeg
TEST: Kas oled "Eesti mängu" uueks hooajaks valmis?

Suvine mälumängusaade "Eesti mäng" alustab tänasest oma seitsmendat hooaega. Pane ennast testis proovile, kas vaim on uueks hooajaks valmis.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

Melanoomi rakk.Melanoomi rakk.
Isikustatud vähivaktsiin tõrjus inimkatsetes edukalt nahavähki

Kasvajarakkude DNA põhjal loodud vähivaktsiin aitas kahes kliinilises katses tosinal melanoomi põdenud patsiendil ennetada vähi naasmist vähemalt kahe aasta vältel, teatavad kaks sõltumatut teadlasrühma. Hetkel jääb aga veel ebaselgeks, kui palju personaliseeritud vähivaktsiinid maksma hakkaks ja millal need argikasutusse jõuavad.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema