Kohus kaalub islamiterrorismi toetaja vanglast vabastamist ({{commentsTotal}})

Ramil Khalilov ja Roman Manko
Ramil Khalilov ja Roman Manko Autor/allikas: ERR

Harju maakohus kaalub järgmisel nädalal islamiterrorismi toetamises süüdi mõistetud mehe enne tähtaega vanglast vabastamist.

Kolmeks aastaks vangi mõistetud Ramil Khalilovi (26) karistusaja algust arvestatakse tema kinnipidamisest 2015. aasta 13. aprillil.

Khalilovi ja Roman Manko (32) süüdimõistmine jõustus tänavu 10. aprillil, kui riigikohus ei võtnud nende kaitsjate kaebusi arutusele.

Nii jõustus Khalilovile mõistetud kolmeaastane ja Mankole mõistetud kaheaastane vanglakaristus.

Kohus tunnistas Khalilovi süüdi terroristlikku ühendusse kuulumisele kaasaaitamises ja selle rahastamises ning Manko terrorikuriteo ja selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamises ja toetamises.

Süüdistus

Süüdistuse järgi toetasid mehed varem Eestis elanud Ivan Sazanakovi (33) tegevust Süüria territooriumil tegutsevas relvastatud terroristlikus ühenduses, kuhu ta siirdus kaitsepolitsei andmetel võitlema 2013. aastal.

Süüdistuse järgi toetas Khalilov Sazanakovi poolt terrorikuriteo toimepanemist alates 2013. aastast, küsides korduvalt oma tuttavatelt Sazanakovile raha, seejuures teades, et viimane võib seda kasutada terrorikuritegude toimepanemiseks.

2013. aasta oktoobris andis Khalilov Sazanakovile Süürias üle vähemalt 500 eurot sularaha, millest osa maksis isiklikest vahenditest ja 2014. aastal edastas Khalilov Mankole palve minna Lätti ning küsida Sazanakovile „püha sõja“ toetuseks raha, märkis süüdistus.

Samuti süüdistatakse Khalilovit terroristlikkusse ühendusse kuulumisele kaasaaitamises ehk ta osutas Sazanakovile vaimset kaasabi, tugevdades tema teotahet ja väljendades pidevat heakskiitu ja poolehoidu Sazanakovi tegevusele terroristliku ühenduse liikmena.

Ka Manko oli süüdistuse järgi teadlik Sazanakovi ühinemisest terroristliku ühendusega ning toetas ja rahastas seda, märkis süüdistus.

2013. aasta sügisel andis ta Khalilovi kätte Sazanakovile edastamiseks sularaha 400 eurot ning hiljem veel 200 eurot. Sama aasta teises pooles üritas ta kanda Sazanakovile Süüriasse raha Western Unioni kaudu, kuid ülekanne jäi tema tahtest sõltumata lõpule viimata.

Eeluurimisel tuvastatud andmete järgi käis Manko 2014. aasta veebruaris Riias ning küsis kohtumisel raha Sazanakovi tegevuse toetamiseks.

Kaitsepolitsei pidas mehed kinni 2015. aasta 13. aprillil Tallinnas ning riigiprokuratuuri taotlusel ja kohtu loal nad vahistati.

"Arvestades terrorismi ohtlikkust, peab selle toetamisel ja rahastamisel Eestis kehtima nulltolerants. Eeluurimisel kogutud teave annab meile piisavalt põhjust süüdistada mehi teadlikus ja tahtlikus terrorismi toetamises," ütles menetlust juhtinud riigiprokurör Laura Vaik.

Tagaselja vahistamisele on määratud Tallinnas Lasnamäelt pärit Eesti kodakondsuseta konvertiit Ivan Sazanakov ehk Abdurrahman Azan, kes siirdus kaitsepolitsei andmetel äärmusrühmituse ISIS ridadesse võitlema 2013. aastal ning võttis Eestist kaasa ka oma naise ja kaks tütart.

Karistusseadustik näeb terrorikuriteo rahastamises ja toetamises süüdimõistmisel ette kahe- kuni 10-aastase vangistuse.

 

Toimetaja: Marek Kuul



Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: