Meelis Oidsalu: kas kunstnikku armastada on ikka ilus? ({{commentsTotal}})

„Kipume joobunud, ennasthävitavat kunstnikutüüpi armastama, sest ta etendab ja seeläbi orjab meis endas vargsi pakitsevat joobumuseiha ja surmatungi. Ent kas selline armastus on ikka ilus?“ küsib Meelis Oidsalu Vikerraadio päevakommentaaris.

Alkoholi ja mõnuainete tarbimine on kunstnike, kirjanike ja muude loovinimeste boheemliku kuvandi harjumuspärane osa. Tänapäeval, mil moes on pidada paastu ja kainusekampaaniat, on ka kunstitegemine ise muutunud asisemaks ja ärilisemaks, mistõttu Jim Morrissoni moel end põletav loojatüüp pole enam väga hinnas. Keegi ei viitsi sellisega jännata: ta ei tule koosolekule kohale, ei pea kinni tähtaegadest ega muudest kokkulepetest.

Ometi kuuleme aeg-ajalt uudiseid sellest, kuidas kirjanikud andsid juua täis peaga luuleetenduse või kuidas kuulus kriitik ühines anonüümsete alkohoolikutega. 

Järjekordne uudis end põhja joonud kunstnikust üldiselt väga valuliselt ei mõju, kunstniku joomarlust õigustatakse tema väljakannatamatuks arenenud tundlikkuse, maailmavalu või lihtsalt vabadusega, õigusega eirata norme.

Oleme ausad – iga kord, kui kuuleme mõnd meist andekamat inimest eluraskusele alla andmas, tunneme ise kergendust. Olgu siis tänutundest, et meil, vähem andekail, „on vähemalt selle asjaga kõik korras“ või siis leiame allakäinud iidolist hoopis õigustuse ja eeskuju oma pahelisele käitumisele.

Meile meeldib lugeda Õhtulehest järjekordsest boheemist, kes kusagil turvalises kauguses loob, joob ja kakleb ja on – samamoodi nagu meie, lihtinimesed – omadega vähem või rohkem ummikus. See teadmine lohutab ja annab ka endale ettekäände poest läbi põigata ja pudel viina osta ning mõelda, et seda tehes olen ka ise väikestviisi mässaja.

Aga kui kaine naiskunstnik kõnnib selge pilgu ja paljaste nibudega kusagil külavahel, siis on see häiriv, ebameeldiv. Normist võid hälbida ainult siis, kui samm sees, igasugune erinevus peab olema millegagi seletatav – haiguse, riigireetmise, geniaalsuse või joobega.

Levinud romantiline kuvand purjus boheemist teenindab laiemat hoiakut, mille kohaselt joobumus ja kirglik enesepõletamine ongi tavapärasest õilsam, kõrgem eluviis, tõelise loovuse ja autentse elutunnetuse alus. Iga kord, kui sellise mõttekäigu või seda kehastavate boheemihakatiste tunnistajaks satun, meenuvad mulle liiklusuudised ja neis nii sageli esinevad kaadrid verinoore joobes juhi surmasõidu tulemustest. Elupõlgust ja üleolekutunnet, mida mõistame hukka sajaviiekümnega viiekümne alas kihutava noore autojuhi puhul, peame loovinimesele sageli lubatuks. Teeme sellega neile liiga, sest käsitleme loomingulist tegevust üheülbaliselt ja vulgaarselt.

Normidest hälbimine ei võimalda olla alati avaram või erilisem. Norme võib eirata inspireerivalt ja targalt, aga neist võib hälbida ka labaselt, nagu viimane lollakas.

Kipume unustama, et looming on nii energiamahukas tegevus, et ilma tohutu töötahte ja enesekontrollita seal midagi suurt ei saavuta. Loomejõu eeldus on sageli pigem kainus, tasakaal, rahu, enese egost ja selle piiratusest lahti ütlemine. Joobumuse vastandiks peame sageli igavust ja tuimust, tundetust ja hallust. Aga kas see ikka on nii?

Karl Martin Sinijärv olevat öelnud1, et talle meeldivad ericclaptonid rohkem kui jimmorrissonid. Ericclaptonid on sellised tüübid, kes aeg-ajalt eksivad, mingi hetk nad leiavad sisemise rahu ja nende kunst on süvenemine, elupikk mõtisklus, mis on sama valus, kui mõne jimmorrissoni leekiv põlemine. Selle kõrval mõjub Morrisson õhukesena, nartsissistlikuna.

Ikkagi kipume seda joobunud, ennasthävitavat kunstniku-tüüpi enam armastama, sest ta etendab ja seeläbi orjab meis endas vargsi pakitsevat joobumuseiha ja surmatungi. Ent kas selline armastus on ikka ilus?

1 Tekstis on kasutatud katkeid 1. veebruaril 2015. aastal peetud vestlusest Jürgen Roostega. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Frank-Walter Steinmeier.Frank-Walter Steinmeier.
Steinmeier: ajalugu ei peaks kasutama relvana

Teisipäeval Eestisse saabunud Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier pidas kolmapäeval teaduste Akadeemia majas kõne teemal "Saksamaa ja Eesti – muutlik minevik, ühine tulevik“, millest ERR.ee tegi otseülekande ja mille täismahus videot saab vaadata käesolevas artiklis.

Uuendatud: 18:52 
"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe
Arumäe: poliitikud peaks fookuse ümber seadma

Majandusekspert Ruta Arumäe ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast" saatejuht Ainar Ruussaarele, et poliitikud peaksid oma fookuse ümber seadma ja keskenduma oma tegevuses pikaajalisele majanduskasvule. Ettevõtjatele on Arumäe hinnangul hetkel parim aeg tegevust alustada või seda laiendada.

Kaader videostKaader videost
"Pealtnägija" valimisreklaam teeb erakondadele silmad ette

"Pealtnägija" avaldas uut hooaega sissejuhatava klipi, kus toimetaja Anna Gavronski on asunud vihmavarjuhoidja rolli ning saatejuht Mihkel Kärmas matkib trummi mängivat Edgar Savisaart.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.