Külli Taro: reformi ajakava võib sundida kohalikud valimised taaskorraldama ({{commentsTotal}})

Et oktoobris saaksid toimuda kohalikud valimised uutes omavalitsustes, peaksid tulevaste valdade ja linnade piirid olema paigas juulikuuks. Kuna aga haldusreformi ajakava ei jäta ruumi vaidlustusteks, võib juhtuda, et valimised tuleb läbi viia vanades omavalitsuste piirides ning vajadusel hiljem uued valimised korraldada. Tobe olukord, märgib Külli Taro Vikerraadio päevakommentaaris.

Lõppeval nädalal saime uue riigihalduse ministri kandidaadi. Jaak Aabi kogemus tööst nii ministri kui ka riigikogu liikmena, aga ka omavalitsuses ja omavalitsusliidus aitavad ülesanded kindlasti vilkalt üle võtta. Seetõttu tegi peaminister targa valiku. 

Kerge ei saa uuel ministril olema. Haldusreformiga on kiire, väga kiire. Lisaks vajavad täitmist ootused muuta riigihaldus efektiivsemaks ja samas kodanikukesksemaks, ohjata kulusid ja parandada töö kvaliteeti. Aga esmalt on hädavajalik keskendumine haldusreformile.

Et oktoobris saaksid toimuda kohalikud valimised uutes omavalitsustes, peaksid tulevaste valdade ja linnade piirid olema paigas juulikuuks. Seaduse kohaselt tuleb hiljemalt juuli keskpaigaks moodustada valimisringkonnad ja valimiskomisjonid ning määrata volikogu liikmete arv. Seda ei ole võimalik teha, kui pole teada, millisel haldusterritooriumil ja kui suure omavalitsuse volikogusse kandideerima hakatakse. 

Nende ridade kirjutamise ajal ei ole valitsus veel jõudnud sundliidetavate valdade osas kokkuleppele. Mõned liitmisettepanekutega mitte nõustunud omavalitsused on lubanud vajadusel kohtutee ette võtta. Täna pole veel aga otsuseidki, mida kohtusse kaevata. Ja juulikuu on peagi käes. On üsna ebatõenäoline, et kõik potentsiaalsed kohtuvaidlused mõne nädala jooksul lahenduse leiavad.

Mis siis juhtub? Eks tulebki valimised läbi viia vanades omavalitsuste piirides ning vajadusel hiljem, kui liitumised siiski toimuvad, uued valimised korraldada. Tobe olukord, kuid selles ei saa omavalitsusi süüdistada. 

Pole kuidagi õigustatud kriitilised ja isegi halvustavad märkused nende omavalitsuste aadressil, kes on lubanud valitsuse otsused vaidlustada. Justkui poleks see riigimehelik, töötaks vastu valitsuse õilsale eesmärgile, takistaks ajaloolist reformi.

Eesti Vabariigis on igaühel võimalus oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda, ka omavalitsustel. Probleem on hoopis haldusreformi ajakavas, mis juba algusest peale ei jäeta võimalust vaidlustusteks. Haldusreformi seadusega, õigemini selle hilinemisega, võeti teadlik risk, et vaidluste korral läheb ajakava lõhki. 

Kui valitsus ei suuda oma otsuseid piisavalt veenvalt põhjendada, tulebki asjad kohtus selgeks vaielda. Vaidlused ei ole halvad, vaid demokraatlikus õigusriigis täiesti normaalsed. Eelmise aasta lõpus sai näiteks selgeks vaieldud haldusreformi seaduse üldine põhiseaduspärasus. Kohtulahendis selgitas riigikohus, et valitsusel on küll õigus omavalitsusi liita, kuid ükski liitmine ei saa olla meelevaldne. Valitsuse otsused peavad olema põhjalikult kaalutletud ja arusaadavalt põhjendatud. 

Eks me ühes kummalises ja segases olukorras selle haldusreformiga ole. Kuigi sügisest peaks Eestis kehtima uus omavalitsuskorraldus, pole piiridega tegelemisest siiani edasi jõutud.

Aprillis algatas valitsus eelnõu haldusreformi elluviimisega seotud seaduste muutmiseks (tegemist on muide sisult sama eelnõuga, mis Arto Aasa juhtimisel oli valmis juba eelmise aasta varasügisel). See sisaldab väga vajalikku ja kauaoodatud omavalitsuste ühisametite moodustamise regulatsiooni, lisaks antakse omavalitsustele ühiselt täitmiseks maakonna arendustegevuse ülesanne ja luuakse alused piirkondlike ühistranspordi keskuste tööks. Aga ootused haldusreformi sisule on palju suuremad. Enamate ülesannete ümberjagamiseks ja rahastamise muutmiseks pole isegi eelnõu, kuid riigikogul on enne sügist jäänud veel ainult paar nädalat korralisi istungeid. Võib olla kavatsetaksegi n-ö pintsak nööbi külge õmmelda ehk juba algatatud eelnõule sisult suuremad muudatused poole menetluse pealt juurde lisada.

Kui aga kogu selle tormamise kõrval mahti jääb, siis soovitan kindlasti süveneda äsja avalikustatud värskesse Eesti inimarengu aruandesse. Omavalitsuskorralduse ja regionaalpoliitika kujundamisel tuleks kindlasti arvestada teadlaste poolt hästi lahti kirjutatud hargmaisuse väljakutsetega ning maaelu muutunud tähendusega.

Loodan kuulda tulevaselt riigihalduse ministrilt visiooni, kuidas toimetada olukorras, kus ka uute, suuremate omavalitsustega Eestis ei hakka paljude inimeste elu- ja töökoht paiknema samas vallas või linnas; kus maksud makstakse ühes ja teenused tarbitakse hoopis teistes –ja mitmes – omavalitsustes. Ning tegemised ületavad ka riigipiire. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: