Külli Taro: reformi ajakava võib sundida kohalikud valimised taaskorraldama ({{commentsTotal}})

Et oktoobris saaksid toimuda kohalikud valimised uutes omavalitsustes, peaksid tulevaste valdade ja linnade piirid olema paigas juulikuuks. Kuna aga haldusreformi ajakava ei jäta ruumi vaidlustusteks, võib juhtuda, et valimised tuleb läbi viia vanades omavalitsuste piirides ning vajadusel hiljem uued valimised korraldada. Tobe olukord, märgib Külli Taro Vikerraadio päevakommentaaris.

Lõppeval nädalal saime uue riigihalduse ministri kandidaadi. Jaak Aabi kogemus tööst nii ministri kui ka riigikogu liikmena, aga ka omavalitsuses ja omavalitsusliidus aitavad ülesanded kindlasti vilkalt üle võtta. Seetõttu tegi peaminister targa valiku. 

Kerge ei saa uuel ministril olema. Haldusreformiga on kiire, väga kiire. Lisaks vajavad täitmist ootused muuta riigihaldus efektiivsemaks ja samas kodanikukesksemaks, ohjata kulusid ja parandada töö kvaliteeti. Aga esmalt on hädavajalik keskendumine haldusreformile.

Et oktoobris saaksid toimuda kohalikud valimised uutes omavalitsustes, peaksid tulevaste valdade ja linnade piirid olema paigas juulikuuks. Seaduse kohaselt tuleb hiljemalt juuli keskpaigaks moodustada valimisringkonnad ja valimiskomisjonid ning määrata volikogu liikmete arv. Seda ei ole võimalik teha, kui pole teada, millisel haldusterritooriumil ja kui suure omavalitsuse volikogusse kandideerima hakatakse. 

Nende ridade kirjutamise ajal ei ole valitsus veel jõudnud sundliidetavate valdade osas kokkuleppele. Mõned liitmisettepanekutega mitte nõustunud omavalitsused on lubanud vajadusel kohtutee ette võtta. Täna pole veel aga otsuseidki, mida kohtusse kaevata. Ja juulikuu on peagi käes. On üsna ebatõenäoline, et kõik potentsiaalsed kohtuvaidlused mõne nädala jooksul lahenduse leiavad.

Mis siis juhtub? Eks tulebki valimised läbi viia vanades omavalitsuste piirides ning vajadusel hiljem, kui liitumised siiski toimuvad, uued valimised korraldada. Tobe olukord, kuid selles ei saa omavalitsusi süüdistada. 

Pole kuidagi õigustatud kriitilised ja isegi halvustavad märkused nende omavalitsuste aadressil, kes on lubanud valitsuse otsused vaidlustada. Justkui poleks see riigimehelik, töötaks vastu valitsuse õilsale eesmärgile, takistaks ajaloolist reformi.

Eesti Vabariigis on igaühel võimalus oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda, ka omavalitsustel. Probleem on hoopis haldusreformi ajakavas, mis juba algusest peale ei jäeta võimalust vaidlustusteks. Haldusreformi seadusega, õigemini selle hilinemisega, võeti teadlik risk, et vaidluste korral läheb ajakava lõhki. 

Kui valitsus ei suuda oma otsuseid piisavalt veenvalt põhjendada, tulebki asjad kohtus selgeks vaielda. Vaidlused ei ole halvad, vaid demokraatlikus õigusriigis täiesti normaalsed. Eelmise aasta lõpus sai näiteks selgeks vaieldud haldusreformi seaduse üldine põhiseaduspärasus. Kohtulahendis selgitas riigikohus, et valitsusel on küll õigus omavalitsusi liita, kuid ükski liitmine ei saa olla meelevaldne. Valitsuse otsused peavad olema põhjalikult kaalutletud ja arusaadavalt põhjendatud. 

Eks me ühes kummalises ja segases olukorras selle haldusreformiga ole. Kuigi sügisest peaks Eestis kehtima uus omavalitsuskorraldus, pole piiridega tegelemisest siiani edasi jõutud.

Aprillis algatas valitsus eelnõu haldusreformi elluviimisega seotud seaduste muutmiseks (tegemist on muide sisult sama eelnõuga, mis Arto Aasa juhtimisel oli valmis juba eelmise aasta varasügisel). See sisaldab väga vajalikku ja kauaoodatud omavalitsuste ühisametite moodustamise regulatsiooni, lisaks antakse omavalitsustele ühiselt täitmiseks maakonna arendustegevuse ülesanne ja luuakse alused piirkondlike ühistranspordi keskuste tööks. Aga ootused haldusreformi sisule on palju suuremad. Enamate ülesannete ümberjagamiseks ja rahastamise muutmiseks pole isegi eelnõu, kuid riigikogul on enne sügist jäänud veel ainult paar nädalat korralisi istungeid. Võib olla kavatsetaksegi n-ö pintsak nööbi külge õmmelda ehk juba algatatud eelnõule sisult suuremad muudatused poole menetluse pealt juurde lisada.

Kui aga kogu selle tormamise kõrval mahti jääb, siis soovitan kindlasti süveneda äsja avalikustatud värskesse Eesti inimarengu aruandesse. Omavalitsuskorralduse ja regionaalpoliitika kujundamisel tuleks kindlasti arvestada teadlaste poolt hästi lahti kirjutatud hargmaisuse väljakutsetega ning maaelu muutunud tähendusega.

Loodan kuulda tulevaselt riigihalduse ministrilt visiooni, kuidas toimetada olukorras, kus ka uute, suuremate omavalitsustega Eestis ei hakka paljude inimeste elu- ja töökoht paiknema samas vallas või linnas; kus maksud makstakse ühes ja teenused tarbitakse hoopis teistes –ja mitmes – omavalitsustes. Ning tegemised ületavad ka riigipiire. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



SA Archimedes tegevused.

Noorteadlane: EL-i teadusraha haldab hulk ebapädevaid ametnikke

Noored teadlased ei ole konkurentsivõimelised, kuna peavad võrdsetel alustel kandideerima vanemate ja kogenumate kolleegidega. Kui aga saada Euroopa Liidult teadusraha, kaasneb sellega tohutu hulk aruandlust, mis raiskab teadusele ette nähtud raha ning sageli otsustavad teaduse üle ebapädevad ametnikud, sedastab noorteadlane Leho Tedersoo.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

Meelis Virkebau ja Artjom Arhangelski.

Rakvere tapamaja lepitusprotsess luhtus

Rakvere lihakombinaadi tapamaja töötajate kohtumine ettevõtte juhtkonna ja riikliku lepitajaga ei andnud neljapäeval loodetud tulemust, sest palgatõusus kokkuleppele ei jõutud. Riiklik lepitaja lõpetas lepitusprotsessi.

EKA hoone sai nurgakivi.
Kalm paneks ajutiselt püsti mõne eestiaegse aiaskulptuuri

Mart Kalm Kuberneri aia luhtunud konkursist: kui inimesed on vaeva näinud, tuleb raha välja makstaKalm paneks ajutiselt püsti mõne eestiaegse aiaskulptuuri

Septembris kuulutas Riigikogu kantselei välja ideekonkursi, et rajada Toompea lossi juures asuvasse Kuberneri aeda sinna sobiv monument. Tänaseks on konkurss lõppenud, kuid kahjuks ei leitud esitatud tööde seast sobivat, mida sinna püstitada. Mart Kalm rääkis ERR raadiouudistele, mida selline otsus täpsemalt tähendab.

Facebook ja Google.

Agentuurid nõuavad, et tehnoloogiahiiud uudiste eest maksma hakkaksid

Üheksa Euroopa uudisteagentuuri nõuab internetihiidudelt autoritasu uudistoodangu kasutamise eest. Nõue on jätkuks Euroopa Parlamendis toimunud arutelule direktiivi üle, mille alusel hakkaksid Facebook, Google, Twitter ja teised suure veebifirmad maksma miljoneid eurosid uudiste eest, mida nad kasutavad või millele nad viitavad.

teadusuuring koolielust

Marin Laak. "Kalevipoja" välisretseptsioon, attention!

Cornelius Hasselblatti monograafia „Kalevipoeg Studies. The Creation and Reception of an Epic” täidab rahvuseepose ingliskeelses retseptsioonis valitsenud tühimiku. Tegu on üllataval kombel esimese kaasaegse ingliskeelse tervikliku käsitlusega meie eepose saamisloost ja vastuvõtust. 

Klapid pähe: kuula ja vaata raadioteatrit
"Tagassi inglite juure"

"Tagassi inglite juure" ehk kuidas raadioteater Rakvere teatri aeda kolib

Kolmapäeva õhtul esietendub Rakvere teatris omapärane tükk: näitlejad poevad külastajatele kõrva, külastajad jalutavad omakeskis laval ringi ja seda kõike talvises Rakvere teatri aias. ERRi kultuuriportaalil oli võimalik jäligda virukeelse tüki "Tagassi inglite juure" valmimist raadioteatris.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: