Martin Šmutov ja Erik Moora: rohkem katsetamist ERRi eetrisse ({{commentsTotal}})

See, et ERRil on fikseeritud eelarve ning et ta ei pea iga reitinguga end pidevalt õigustama, annab võimaluse rohkem katsetada, nii formaatide kui ka uute ekraaninägudega, arvavad Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora ja Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov ERRi 10. sünnipäeva teemalistest intervjuudes.

Martin Šmutovi sõnul võib ERRi võrrelda ankruga, mis on kindlalt paigas. Olgu see siis end tõestanud formaadid või teadmine, mis kell mingisugust sisu oodata. "Aga see toob mind ka automaatselt teise küsimuseni: kus võiks ERR olla kümne aasta pärast?"

Šmutovi sõnul ei oleks õige vaid sellele kui tugevusele mõelda. Arvestades, et ERRil on kindel rahastus, peaks rahvusringhääling varasemast oluliselt julgemalt katsetama.

"See (fikseeritud eelarve) annab meeletu võimaluse riskeerida. Kui midagi ka läheb metsa, ei sa ju raha keegi ära võtta.“ Šmutov julgustab järgmise kümne aasta jooksul julgematele programmiarengutele: „Võtad takjad, viskad mingisuguse kampsuni suunas ja vaatad, mis külge jääb.“

„Võtad takjad, viskad mingisuguse kampsuni suunas ja vaatad, mis külge jääb.“

- Martin Šmutov, Õhtulehe peatoimetaja

Õhtulehe peatoimetaja leiab, et isegi kui kõik ei õnnestu, ei oleks vaja vaja selle pärast muretseda, sest vaid katsetades on võimalik hoida programm jätkuvalt elujõuline ning püüda uut vaatajaskonda.

Šmutoviga nõustub ka Erik Moora, kes viitab samale kitsaskohale: praegune teletarbija vananeb, otse-saadete vaatajaskond väheneb. "Nooremal publikul on raskem jõuda selle publiku hulka,“ sõnas ta ning selgitas, et noorte köitmine on raske just kogu maailma konkurentsi arvestades, noored loevad tihtipeale ingliskeelset sisu ilma, et kulutaks aega eestikeelsele ajakirjandusele.

Ka Moora toob ERRi tugevusena välja võimalust uljamalt ja julgemalt eksperimenteerida: "Eks erakanalid üritavad ja tahavad seda ka, aga massimaitse ahistab erakanalit rohkem.“

Toimetaja: Greete Palmiste



uudised
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: