Riigikogu rahanduskomisjon asub kogumispensioni väljamakseid arutama
Riigikogu loodab jõuda veel enne suve kokkuleppele, kas kogumispensione võiks tulevikus madalamast määrast alates korraga välja maksta. Sellega soovib riik anda inimestele suurema otsustusõiguse oma pensioniraha kasutamise üle.
Riigikogu rahanduskomisjonis on esmaspäeval arutamisel kogumispensionide seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise seadus, millega riik soovib anda pensionärile suurema otsustusõiguse oma pensioniraha üle - kas võtta pensionile jäädes osa oma oma kogumispensionist välja kogusummas või leppida annuiteediga, kus inimesele makstakse iga kuu välja kindel summa, vastavalt kogutud raha määrale ja eeldatavale keskmisele elueale.
Teine sammas on meie riikliku pensionikindlustuse süsteemi osa. Nagu esimese samba puhul, makstakse ka teisest sambast pensioni inimesele üldjuhul tema elu lõpuni. Erandiks on olukorrad, kus raha on kogutud selleks lihtsalt liiga vähe, et seda saaks eluaegse pensionina välja maksta.
Kui kogutud summa jääb alla 50-kordse rahvapensioni määra (praegu umbes 8 800 eurot), siis kujuneks eluaegne pension väga väike ja seepärast on pensionile mineval inimesel võimalik selle asemel kokku leppida tähtajalises pensionis. Et raha on kogutud vähe, makstakse pensioni siis kuni kümmet aastat, sõltuvalt summast on see periood lühemgi. Kui kogutud summa ei ületa kümnekordset rahvapensioni määra (1760 eurot), võib selle summa ka korraga välja võtta.
Riigikogus menetluses olev seaduse eelnõu pakub fondipensioni kõrvale tähtajalist pensionilepingut ehk fondipensioni. Tähtajalise pensioni ehk fondipensioni puhul on kõik riskid - risk, et vanaduspõlve lõpus raha enam ei ole ja risk, et pensioni suurus võib väheneda - pensionäril.
"Pensioni makstakse selle lepingu alusel samuti kuni kümme aastat, kuid investeerimisriski võtab kindlustusselts. Inimene, kes ei taha riskida sellega, et tema pensioni suurus võib väheneda, saab eelnõu kohaselt valida omale tähtajalise pensionilepingu," tutvustas rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov uut plaani.
Pensioni maksmise elu lõpuni tagab eluaegne pensionileping. Kui raha on kogutud 50-kordse rahvapensioni määra suuruses summas (8800 eurot) või üle selle, siis sõlmitakse pensioni saamiseks kindlustusseltsiga pensionileping.
"Kogumispensionide seadus nõuab, et kõik pensionilepingud peavad olema garanteeritud intressimääraga, see tähendab, et pensionär siin investeerimisriski võtta ei saa. Eelnõu pakub inimestele, kes soovivad, et nende raha investeeritakse pensionifondides edasi ka siis, kui nad juba pensionil on, investeerimisriskiga pensionilepingu sõlmimise võimalust. Sellise lepingu puhul investeeritakse raha pensionifondides edasi ja pensioni suurus sõltub sellest, kuidas investeeringutel läheb, kindlustusselts aga garanteerib selle, et pensioni makstakse inimesele tema elu lõpuni," ütles Fedotov.
Ühtlasi lubab eelnõu sõlmida mitu pensionilepingut, näiteks ühe investeerimisriskiga ja teise intressigarantiiga. Kehtiva seaduse kohaselt saab sõlmida vaid ühe lepingu.
Eelnõu järgi saab olukorras, kus kogutud pensionisumma jääb vahemikku 50 kuni 200 rahvapensioni määra (ehk 8800 kuni 35 200 eurot), sõlmida üksnes eluaegset pensioni tagavad lepingud ehk raha korraga välja võtta ei saa.
Kui summa jääb 200 ja 700 rahvapensioni määra vahele (ehk vahemikku 35 200 kuni 123 160 eurot), võib pensioni välja võtta tähtajalisena (fondipensioni või tähtajalise pensionilepinguga). Tähtaja määramise aluseks on pensinäri oodatav keskmine eluiga.
Kui aga fondis olev summa ületab 700 rahvapensioni määra ehk 123 160 eurot, võib soovi korral kogu seda summat ületava raha korraga välja võtta.
Eelnõu muutmisest on huvitatud nii rahandusministeerium kui ka pensionifond Tuleva.
Sibul: pooldan inimese vaba otsustusõigust
Riigikogu rahanduskomisjoni liige Priit Sibul (IRL) ütleb, et tema pooldab võimalikult suure otsustusõiguse andmist inimesele endale.
"Mina arvan, et inimene teab, kuidas oma elu planeerida, kudais on kõige mõistlikum. See on ilmselt ka peamine vastuargument," möönab Sibul. "Võiks kaaluda ja toetada seda, et inimestel oleks suuremad võimalused oma kogutud pensioni üle otsustada."
Ehkki praegu on rahanduskomisjon keskendunud 200 rahvapensioni määra ületava summa üle arutamisele, leiab Sibul, et see lävend võiks madalamgi olla, mille üle inimene ise otsustada saab, kas võtab raha välja korraga või jupi kaupa.
"See on tundlik teema. Kes meist oskab prognoosida, kaua me elame. Inimesed üldiselt eeldavad, et elavad vähem," tõdeb Sibul.
Kui jätta piiriks 700 rahvapensioni määra ületav summa, siis nii palju pensioniraha on suutnud koguda vaid üksnes ubmes 3500 inimest. Samas jätkavad sissetulekud kasvamist, nii et ka nende inimeste hulk tulevikus pigem kasvab.
"Siin ei ole mingit klassikalist koalitsiooni-opositsiooni vastuolu, arvan, et väga aus ja avatud arutelu tuleb. Liini jooksevad inimesi, mitte erakondi pidi," on Sibul veendunud. "Ühest küljest on see väike muudatus, aga teisest küljest on meie pensionisüsteem väga keerukas. Esimest ja teist sammast tuleb ka koosmõjus veel vaadata."
Kuna seaduse muutmine eeldab tehnilisi muutusi ka väärtpaberite keskregistris, seab see oma tähtajalised tingimused, millal muudatused jõustuda saaksid.
Sibul loodab, et parlament saab selles küsimuses oma töö enne suvevaheaega tehtud, siis saab töö 2019. aastal jõustumise suunas pihta hakata.
Toimetaja: Merilin Pärli