Kristo Veinberg: lugemisest, lugemusest ja lugematusest ({{commentsTotal}})

Kristo Veinberg.
Kristo Veinberg. Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR

Tänapäeva noorte keskendumisvõime väheneb aasta-aastalt ja see, kuhu me tänaseks juba jõudnud oleme, ei kannata mingisugust kriitikat. Isegi põhikooli lõpus ei suudeta tähti õigesti ja soravalt kokku lugeda, sõnu kiputakse aimama ning pärast kolmandat lauset muutub „sõnaloterii“ juba piinlikult absurdseks, kirjutab näitleja ja õpetaja Kristo Veinberg.

Me elame tehnoloogia võidukäigu ajastul. Õitseval ja vohaval nutiimpeeriumi perioodil. Iseenesest on ju kõik tore ja kena. Meie elu muutub lihtsamaks, mugavamaks ja kiiremaks. Võid end soovi korral isegi jäädavalt koju istutada ning korraldada enda elu sedasi, et ei peagi tugitoolist enam iialgi tõusma.

Aga pole head ilma halvata. Ja vastupidi. Üks nutihaiguse sümptom, mis mulle viimasel ajal väga teravalt silma torkab ja kõrvu jääb, on inimeste puudulik lugemisoskus. Siinkohal ei mõtle ma lugemust, vaid seda kõige primitiivsemat oskusvara – tähtede ja sõnade tundmist ning mõistmist. 

See ei ole mingi uudis, et tänapäeva noorte keskendumisvõime aasta-aastalt üha väheneb. Kuid see, kuhu me tänaseks juba jõudnud oleme, ei kannata mingisugust kriitikat. Tekib küsimus, mis saab edasi? Kas siis, kui X- ja Z-generatsioon välja surevad, kaob igasugune sisumahukas kirjandus ja kirjaoskus jäädavalt?

Olgu. Vast päris nii hull see nüüd ka ei ole. Või siiski?

Kuna ma niisama tühje sõnu loopida ei armasta, toon ma oma jutu katteks mõned näited.

Kogu selle jutu algimpulss on minu mure õpetaja ja juhendajana. Kahes koolis näiteringi juhendades näen ma, et lapsed ei suuda enam tähti õigesti ja soravalt kokku lugeda. Kaldutakse sõnu aimama ning pärast kolmandat lauset muutub „sõnaloterii“ juba piinlikult absurdseks. Ja ma ei räägi esimese klassi õpilastest, kellele see kõik veel andestatav on. Ka algkoolilaste koha pealt võib silma veel kinni pigistada, kuid põhikooli lõpuklassides muutub säärane oskamatus juba piinlikuks. 

Kokkuvõttes on mul hetkel probleem: ma ei saa enam lastele isegi lühikest näitemängu paberil ette anda, sest nende keskendumisvõime ja veerimisoskus ulatub täpselt pealkirja lõpuni. 

Veel enam. Hiljuti sattusin ühte Tallinna eliitkooli külalistundi andma. Enne tunni algust jagasin lastele paberil informatsiooni ühe toreda ettevõtmise kohta, millega ma sel suvel seotud olen. 7. klassi õpilane jõudis veerida esimesest lausest pool, kui korraga haaras paberi temast kaks aastat vanem kaasõpilane ja üritas seejärel uhkustades oma lugemisoskust demonstreerida. Kuid ka tema jäi hätta.

Kuid ega ka vanem põlvkond sellest kõigest puutumata ei ole jäänud. Samasuguse probleemi kütkes vaevlevad paljud kõrgkoolid. Pean tunnistama, et ka minu kaasüliõpilaste seas Viljandi teatrikoolis võis seda moodsat haigust kohata. Minu õpetaja Kalju Komissarov pidas eelmisel aastal ühele väljaandele antud usutluses uute teatritudengite lugemust minimaalseks. Rääkimata sellest, et uuel kursusel on ainult kaks või kolm inimest, kes suudavad etteantud paberilt võõrast teksti vabalt lugeda. 

Kuidas selle vastu võidelda?

Üks variant on tekitada noortes huvi raamatute vastu. Kasvatada nendest n-ö raamatulapsi. Nagu seda teeb ja propageerib Eesti Lastekirjanduse Keskus või siis ERRi portaal Lastejaam oma „Raamatuklubi“ sarjaga.

Samas võib see osutuda lolliks ootuseks, mida reaalsuses täita ei õnnestu. Nii mõneski koolis on kohustuslik kirjandus asendumas soovitusliku lugemisvaraga. See on aga viinud selleni, et kui ma ühes koolis põhikooli keskastme õpilastelt küsisin, kui paljud neist „Nukitsameest“ lugenud on, sain ma vastuseks, et kas see on see kananuggitsa mees või?

Maailma on vallutanud lühivormid. Erinevad sotsiaalmeedia platvormid on lühivormidele üles ehitatud ning kolesõna häštääg levib kõikjal, viies meid üha rohkem ja rohkem kuristiku suunas. Selle žanri Eesti esinaine – tuntud säutsupääsuke, twitterist ja kalamburist Keiti Vilms – jagab mõtet „Lugemus loeb“, olgugi, et ta ise on üks „patustest“. Kuid erinevalt teistest on Keiti pöördvõrdeline nähtus. Tema ülesastumised ning külalistunnid erinevates koolides võivad ehk mõne noore tee ka sisumahukama kirjanduseni juhatada. Eeskujusid on vaja.

Kust aga tulevad kõige suuremad eeskujud? 

Kodust. Kõige enam mõjutab lapse kirjanduslikku arengut pere ja kodu. Määrava tähtsusega on soosiv keskkond ja isiklik eeskuju – et kodus on raamatuid ja neid ka loetakse. See ongi vaktsiin antud haiguse leviku peatamiseks.

Hoides kodus lugemist ja lugemust au sees, näevad lapsed juba varakult, et lugemine on äge. Seega – ära anna oma lapsele nutiseadet, anna raamat! Laps loeb, loe sina ka!

P.S. Palju õnne, oled jõudnud ühe keskmisest pikema kirjutise lõppu. Sa oled kas väga püüdlik, distsiplineeritud ja valdad hästi kohaloleku kunsti või oled üks vähestest, kelleni see nutihaigusega kaasnev sümptom pole veel jõudnud.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Lugejakiri



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: