Tööinspektsiooni menetlus peatas Eesti Ekspressi lehelaste projekti ({{commentsTotal}})

Tänavu pole Eesti Ekspress saanud lehelapsi veel koolitama asuda.
Tänavu pole Eesti Ekspress saanud lehelapsi veel koolitama asuda.

Tööinspektsioon koostas Eesti Ekspressile väärteoprotokolli laste kasutamise eest suvises lehemüügis. Kodanike kaebuste alusel algatatud väärteomenetluse tõttu Ekspress tänavu lehelapsi tööle rakendada ei saa.

Eesti Ekspress on suviseid lehelapsi rakendanud oma ilmumise algusaastatest peale, üle 20 aasta. Tänavugi panid lapsevanemad, kelle järeltulijad on huvitatud suvevaheajal taskuraha teenimisest, oma lapsed kirja ning jäid müügikoolitust ootama. Suur oli nende imestus, kui lehetoimetusest saadeti möödunud reedel neile kiri, milles teatati, et lehelaste projekt on peatatud.

"Kahjuks on tööinspektsiooniga tekkinud lehelaste teemal suur vaidlus ja seoses nende ettekirjutisega laste poolt lehtede müümisele tänavatel oleme sunnitud antud projekti hetkel peatama kuni tööinspektsiooni lõpliku otsuseni," seisab lehelaste vanematele adresseeritud kirjas. Muuhulgas teatatakse vanematele, et projekti peatumise tõttu jääb ära ka sellesse nädalasse kavandatud müügikoolitus lastele.

"Anname kindlasti teada, kui lehelaste projekt peaks jätkuma, aga hetkel ei ole teada, millal ja kas see otsus tuleb," seisab kirja lõpus.

Tööinspektsioon: see ei ole kerge töö

Tänavune suvi võibki lehelastel sootuks vahele jääda, sest tööinspektsioon algatas laekunud kaebuste peale väärteomenetluse, mis on tipnenud väärteoprotokolli koostamisega tuntud nädalalehele 7-12-aastaste laste tööle rakendamise eest, mis ei ole inspektsiooni hinnangul sellistel tingimustel seaduslik.

"Eestis kehtiv töölepinguseadus seab päris suured piirangud laste töötamisele. 7-12-aastased võivad teha ainult kerget tööd reklaami, kunsti, kultuuri ja spordi valdkonnas. Põhimõtteliselt võiks need lapsed olla lehelapsed, ku me ütleme, et see on kerge töö reklaami valdkonnas, neil oleks juures täiskasvanud juhendaja, nad ei peaks tassima raskeid kotte ja tegelema rahaga, milleks neil isegi ei ole õigust. Täiesti võimalik oleks lehelapsena tööd teha, aga praegu need tingimused ei ole tagatud," põhjendab tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu ERR.ee-le.

7-12-aastastel lastel on lubatud koolivaheajal töötada kuni kolm tundi päevas. Reaalsuses aga nähti lehelapsi terve päeva kaubanduskeskuste juures müügitööd tegemas. Pealtnägijad, kes kaebuse tegid, leidsid, et lehekotid on lastele liiga rasked, tööpäevad liiga pikad ning töö ohtlik - lastele pole kuidagi tagatud turvalisus ei liikluses ega rahaga toimetades - piisab vaid ühest halbade kavatsustega narkomaanist, kes last üksi rahaga askeldamas näeb, ja lapse turvalisus võib ohtu sattuda. Samuti on lehelapsi nähtud sadama piirkonnas liikuvate autode vahel askeldamas.

"Need juhtumid, mille alusel me menetlust alustasime, olid lapsed kaubanduskeskuste juures pea terve päeva, olid õnnetus olekus. Neil oli motivatsioon oma lehtedest lahti saada, et saada kätte raha, mis lehtede alla on pandud, ja lisa teenida," selgitab Miidla-Vanatalu. "Ka ühiskondliks vaates me keegi ei taha selliseid lapsi tänaval näha ja tunneme, et neil ei pruugi seal hea olla."

Tööinspektsiooni teada käivad lapsed vanematega hommikul leheportsu välja ostmas, nii et taskuraha teenimiseks tuleb lehehunnikust lahti saada, et mitte oma tööle ise peale maksta. Ekspress Meedia töötajad kinnitasid siiski, et nii see ei ole - lehed saadakse n.ö võlgu ja müümata jäänud lehed võivad lapsed toimetusele tagastada, saades tasu müüdud lehtede pealt. Seega pole neil ka kohustust kogu kaasa võetud lehepakki maha müüa.

Tööinspektsiooni menetluse eesmärk on panna lehetoimetus oma tööd ümber korraldama, et suveks värvatud lapsed ei peaks nii pikalt töötama, ei satuks oma sularahaga narkomaanide röövi ohvriks ning ei jääks omapäi tööd tehes näiteks auto alla.

Tegelikult alustas inspektsioon võitlust väikeste lehelaste kasutamise vastu juba mitu aastat varem: 2012. aastal saatsid nad meediaväljaannetele välja märgukirju, et käsundus- ja töövõtulepingud ei ole niisuguse töö tegemiseks aktsepteeritavad ning korrektne oleks sõlmida töölepingud, mis võtavad arvesse seadusest tulenevaid kitsendusi alaealiste töötamisele ning millega praegu tema hinnangul ei arvestata.

"Mingit muutust muidugi ei järgnenud," tõdeb Miidla-Vanatalu 2012. aasta märgukirjade kohta.

Menetlust alustati juba mullu

Miidla-Vanatalu sõnul alustas tööinspektsioon veel lõpliku otsuseta menetlust 7-12-aastaste lehelaste töö suhtes juba eelmise aasta augustis pärast seda, kui alates mullu juunist neile kaebused laekuma hakkasid. Menetlus on venima jäänud mitmel põhjusel, näiteks on asutusel olnud takistusi tunnistajate ülekuulamisel.

Väärteoprotokoll saadeti Eesti Ekspressile viimaks tänavu 31. mail, lehel on nüüd aega süüdistustele vastata 15. juunini, misjärel inspektsioon teeb lõpliku otsuse 3. juuliks. Juhul, kui menetlus lõppeb karistusega, on Ekspressil aega 15 päeva otsuse vaidlustamiseks kohtus. Tööinspektsioon usub, et just nii lähebki - vaidlus on pigem põhimõtteline, sest karistuse rahaline määr on suurettevõtte jaoks iseenesest marginaalne, 1300 eurot.

Eesti Ekspress: see suvi jääb lehelastel vahele

Ekspress Meedia juhatuse esimees Tõnu Väät ütleb, et pika traditsiooniga lehelapsed ei ole neile mitte äriline projekt, vaid reklaamikampaania, mida lapsevanemad igal aastal pikisilmi ootavad. Viimastel aastatel on nende poole pöördunud rekordarv lapsevanemaid, kes on huvi tundnud, kas lapsed saaksid kaasa lüüa, kuid tööinspektsiooni menetlus on nende projekti nüüdseks peatanud kui lastele sobimatu töö.

"Samas on riik viimasel ajal tõstatanud küsimusi, et peaks soodustama 7-16 aastaste laste töövõimalusi ja tööandjatele, kes selleks mingeid lahendusi pakuvad, maksma toetust. Meie näite puhul on aga tööinspektsiooni seisukoht, et see ei ole enam mingil põhjusel reklaamitegevus ning alaealised ei tohiks üldse mingit tööd teha ning sellise jäiga ja formaalse lähenemisega võetakse paljudelt ettevõtlikelt lastelt ära võimalus taskuraha teenida," on Väät nördinud.

Ka tänaval töötamise ohtudega Väät ei nõustu.

"Milliseid ohte tänaval viibimine endas koolilastele, kes üldjuhul liiguvad ka kooliperioodil tänavatel, endas kätkeb, tööinspektsioon ei selgita. Lapsed, kellel suvel midagi teha ei ole, veedavad suure tõenäosusega samuti aega avalikes kohtades. Ka lehtede raskust heideti Ekspressile ette olukorras, kus iga kooliskäiva lapse vanem teab, et kuigi meil on olemas regulatsioon, mis täpselt sisustab kui palju võib koolikott kaaluda, siis reaalsuses on koolikott lubatust vähemalt kaks korda raskem (rääkimata võrdlusest koolikott versus väike pakk ajalehti). See ei ole tööinspektsiooni reguleerimisalas," ütleb Väät.

Ekspress Meedia juht on üsna kindel, et juulis tehtav otsus on nende jaoks negatiivne ning aeg, mis selleni kulub, saab lehelastele tänavu saatuslikuks.

"Leiame, et ka õiguslikus mõttes on tegemist väga vaieldava teemaga, sest laste ja Ekspressi suhetes puudusid töölepingule omased tunnused. Lapsed võivad tulla ja minna, millal soovivad, lehti müüa või mitte müüa vastavalt oma äranägemisele. Tööinspektsioon on kõikvõimalikke kahtlusi tõlgendanud Ekspressi - või õigem oleks öelda laste - kahjuks. Suure tõenäosusega otsime probleemile lahendust kohtust, kuid sellesuviste lehelaste jaoks tuleb otsus igal juhul liiga hilja."

Toimetaja: Merilin Pärli



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: