Pea pooled kvoodipagulased ei viibi Eestis ({{commentsTotal}})

Sõjapõgenikud Haapsalus.
Sõjapõgenikud Haapsalus. Autor/allikas: ERR

Peaaegu pooled Eestisse Euroopa Liidu rändekava raames saabunud kvoodipagulased ehk 71 inimest ei viibi Eestis, väljaspool Eestit viibimise tähtaja on ületanud neli perekonda.

Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag ütles BNSile, et väljaspool Eestit viibimise tähtaja on ületanud veel kaks Süüriast pärit kvoodipagulaste perekonda. Mõlemad perekonnad saabusid Kreekast Eestisse selle aasta jaanuaris. Seitsmeliikmeline perekond paigutati elama Tartusse ning viieliikmeline perekond Põlvasse.

Raag sõnas, et praeguseks on 90-päevase reisimise tähtaja ületanud kokku neli perekonda. Esimene selline pere oli kolmeliikmelise Süüriast pärit perekond, kes saabus Eestisse möödunud aasta novembris Kreekast ning suunati elama Tartusse. Teine, kuueliikmeline Süüria perekond saabus Eestisse eelmise aasta augustis Türgist ning asus elama Viljandisse.

Seega on praeguseks väljaspool Eestit viibimise tähtaja ületanud kokku 21 inimest.

Lisaks neile neljale perekonnale ei viibi Eestis veel 11 kvoodipagulaste peret, kus kokku on 50 liiget. Need perekonnad ei ole ületanud 90 päeva piiri.

Seega ei viibi Eestis kokku 71 kvoodipagulast ehk ligi pooled praeguseks Eestisse ümber paigutatud ja asustatud 150 inimest.

Rahvusvahelise kaitse saajatel on õigus 180 päeva jooksul Euroopa Liidus reisida kuni 90 päeva. Selle ületamisel peatatakse peretoetuste maksmine. Samas pole neil teistes liikmesriikides võimalik töötada või toetuseid saada. Eestisse naasmisel on neil jätkuvalt õigus tugiisiku teenusele ning võimalus jätkata keeleõppega..

Eestist on ametlikult lahkunud ka üks Iraagist pärit perekond, kes sõitis vabatahtlikult tagasi kodumaale. Perekond saabus Eestisse eelmise aasta märtsis ning tegu on esimese ümberasutamiskava raames Eestisse jõudnud perekonnaga.

Saabudes oli perekonnas viis liiget - kaks vanemat ning kolm last. Eestis viibimise ajal sündis perre veel üks laps. Isa lahkus Eestist juba tänavu jaanuaris ja hiljem järgnes talle ka ülejäänud perekond. Pere pöördus tagasi kodumaale rahvusvahelise migratsiooniorganisatsiooni IOM programmi Varre kaudu.

Euroopa Liidu rändekava raames on praeguseks Eestisse ümber paigutatud ja asustatud 150 inimest. Neist viis läks vabatahtlikult tagasi Iraaki, 21 inimest on Eestist korraga eemal olnud üle 90 päeva, 50 inimest ei viibi Eestis ning kaks inimest on vahi all.

Eesti on Euroopa Liidu rändekava raames lubanud Kreekast ja Itaaliast ümber paigutada ning Türgist ümber asustada kokku 550 pagulast.

Toimetaja: Karin Koppel

Allikas: BNS



Saksa kantsler Angela Merkel.

ERR Berliinis: Schulz Merkeli vastu ei saa

Kui Brüsselis karjääri teinud Martin Schulz kevadel Saksa sotsiaaldemokraatide esinumbri kohale astus, tegi partei populaarsus järsu hüppe. Paljud nägid selles ettekuulutust, et Merkelil on aeg kantsleri koht vabastada.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: