Pea pooled kvoodipagulased ei viibi Eestis ({{commentsTotal}})

Sõjapõgenikud Haapsalus.
Sõjapõgenikud Haapsalus. Autor/allikas: ERR

Peaaegu pooled Eestisse Euroopa Liidu rändekava raames saabunud kvoodipagulased ehk 71 inimest ei viibi Eestis, väljaspool Eestit viibimise tähtaja on ületanud neli perekonda.

Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag ütles BNSile, et väljaspool Eestit viibimise tähtaja on ületanud veel kaks Süüriast pärit kvoodipagulaste perekonda. Mõlemad perekonnad saabusid Kreekast Eestisse selle aasta jaanuaris. Seitsmeliikmeline perekond paigutati elama Tartusse ning viieliikmeline perekond Põlvasse.

Raag sõnas, et praeguseks on 90-päevase reisimise tähtaja ületanud kokku neli perekonda. Esimene selline pere oli kolmeliikmelise Süüriast pärit perekond, kes saabus Eestisse möödunud aasta novembris Kreekast ning suunati elama Tartusse. Teine, kuueliikmeline Süüria perekond saabus Eestisse eelmise aasta augustis Türgist ning asus elama Viljandisse.

Seega on praeguseks väljaspool Eestit viibimise tähtaja ületanud kokku 21 inimest.

Lisaks neile neljale perekonnale ei viibi Eestis veel 11 kvoodipagulaste peret, kus kokku on 50 liiget. Need perekonnad ei ole ületanud 90 päeva piiri.

Seega ei viibi Eestis kokku 71 kvoodipagulast ehk ligi pooled praeguseks Eestisse ümber paigutatud ja asustatud 150 inimest.

Rahvusvahelise kaitse saajatel on õigus 180 päeva jooksul Euroopa Liidus reisida kuni 90 päeva. Selle ületamisel peatatakse peretoetuste maksmine. Samas pole neil teistes liikmesriikides võimalik töötada või toetuseid saada. Eestisse naasmisel on neil jätkuvalt õigus tugiisiku teenusele ning võimalus jätkata keeleõppega..

Eestist on ametlikult lahkunud ka üks Iraagist pärit perekond, kes sõitis vabatahtlikult tagasi kodumaale. Perekond saabus Eestisse eelmise aasta märtsis ning tegu on esimese ümberasutamiskava raames Eestisse jõudnud perekonnaga.

Saabudes oli perekonnas viis liiget - kaks vanemat ning kolm last. Eestis viibimise ajal sündis perre veel üks laps. Isa lahkus Eestist juba tänavu jaanuaris ja hiljem järgnes talle ka ülejäänud perekond. Pere pöördus tagasi kodumaale rahvusvahelise migratsiooniorganisatsiooni IOM programmi Varre kaudu.

Euroopa Liidu rändekava raames on praeguseks Eestisse ümber paigutatud ja asustatud 150 inimest. Neist viis läks vabatahtlikult tagasi Iraaki, 21 inimest on Eestist korraga eemal olnud üle 90 päeva, 50 inimest ei viibi Eestis ning kaks inimest on vahi all.

Eesti on Euroopa Liidu rändekava raames lubanud Kreekast ja Itaaliast ümber paigutada ning Türgist ümber asustada kokku 550 pagulast.

Toimetaja: Karin Koppel

Allikas: BNS



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema