Olav Anton: kahe tooli poliitika ({{commentsTotal}})

Tallinna volikogu hääletamissüsteem.
Tallinna volikogu hääletamissüsteem. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Nüüd on lõpuks selgus majas. Riigikohus on „kahe tooli poliitika“ suhtes lõpliku otsuse teinud. Kohalikele „kuningatele“ ja erakondade vastalistele ei pruugi kõrgeima kohtu otsus meeldida, kuid selgus on siiski parem kui robinhoodilik poliitika.

Demokraatlikes riikides kasutatakse erinevat poliitilist praktikat valitud esindajate töötamise reguleerimiseks parlamentides ja kohalike omavalitsuste valitavates kogudes. Kokkuvõtvalt võiks öelda, et meil vaidluse all olnud võimaluste erinevad variandid on demokraatlikus maailmas kõik kasutuses.

Riigikohtu seisukoht sätestab Eesti põhiseadusliku valiku: „Kuna volikogu ei ole üldjuhul volikogu liikme põhitöökoht, tuleb selle tööaeg korraldada nii, et see võtaks arvesse kõigi volikogu liikmete huvisid, sh arvestaks nende vajadusega jätkata ka oma põhitöökohal töötamist. Riigikogu liige kui parlamendis põhitöökohta omav isik ei erine selles osas teistest volikogu liikmetest.“

Olles ise aastatel 1992-1999 n-ö kahel toolil istunud, pakun vaadet nii kahelt toolilt kui ka mõlemast toolist eemalolija pilgu läbi.

Arusaadav on kohalike kuningate soov keelata n-ö kahel toolil istumine. Tõrjuv positsioon on äravahetamiseni sarnane nõukogudeaegsete kolhooside esimeeste ja sovhooside direktorite suhtumisega ENSV rajoonikomiteede tegelaste külaskäikudesse. „Ärge trügige meie liivakasti“ on sõnum, mis alasti välja paistab. Kahel toolil istuvad riigikogulased on tõsine oht kohalike kuningate võimutäiusele. Õli lisab tulle alanud haldusreform, mis tõstab omavalitsuslike teenuste kvaliteeti, võimendab erakonnademokraatia toimimist ja pärsib kohalikku korporatiivsust.

Peibutuspartide teema on teine probleem, mis kahe tooliga koos päevakorda tõstetakse. Kuna kõnesolev puudutab eelkõige sügisesi kohalikke valimisi, võime erakondade vastalised fookusest välja jätta. Nende huvi paiskub avalikku ruumi Euroopa parlamendi ja Eesti presidendivalimiste ajal. Valimisliidud käituvad kohalikel valimistel kohalike parteidena ja erakonnad, kes end peidavad valimisliitudes, kaotavad paratamatult kas osa oma näost või isegi kogu oma identiteedi. Vabaerakond teeb eesti poliitikale tõsise teene, katsetades enda varjutamist valimisliitudega täies ulatuses.

Peibutuspartide pseudoteema on aidanud võtta „Eesti suurimal poliiterakul“ kaks korda Euroopa parlamendi mandaadi, kuid kohalike valimiste tegelikkus ei kinnita teooria paikapidavust. Tuletame meelde: Rein Lang, Eesti minister, sai Pärnu linnavolikogu valimistel 2013. aastal 29 häält. Tõeline kahe tooli taotlejate õudusunenägu. Ärkvelolijad saavad konstateerida fakti, et selline peibutuspardi esinemine tegi ühiskonnale suure teene – lõi viimase naela tema poliitilisse kirstu.

Need poliitikud, kes saavad valijate hääled nii riigikogu kui ka kohalikel valimistel, alluvad oma valijatele nii Toompeal kui ka kodus. Poliiteraklus tekibki veendumusest, et oma arvamus on õige ja valed on teiste seisukohad.

Kellele on kahel toolil istumine kasulik? Valijad on oma otsustuse teinud. Poliitik, kes töötab nii riigikogus kui ka omavalitsuse volikogus, on oma valiku teinud. Ülejäänud osalised ja kaasteelised valdavalt võidavad: valla/linna volikogu saab juurde Toompealt pärit ekspertiisi ja siseinfot. Valijatega kohtumised on intensiivsemad ja toimuvad sagedamini.

Ühtne poliitiline ruum, riigi ja omavalitsuse tasandil, tekitab soodsa keskkonna noorpoliitikute esilekerkimiseks ja arenguks. Eestis on senine poliitikute järelkasvatus toimunud vaid erakondade noortekogudes. Vanades demokraatiates eelistatakse omavalitsuste keskkonda. Võrreldes erineva meetodi tulemit ehk poliitbroilerite kvaliteeti, tuleks kindlalt eelistada valdade/linnade volikogusid parteide noortekogudele.

Kahe tooli poliitikat viljeldakse erinevates variatsioonides Euroopa Liidu vanades riikides. Eestis kasutati sama süsteemi iseseisvuse taastamise järgsetes riigikogudes. Tänane regulatsioon kahel toolil istumiseks kehtestati uuesti, vaidlustati ja kaevati kohtusse kohalike kuningate poolt.

Riigikohus tegi lõpliku otsuse – põhiseaduslik riive puudub.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Lugejakiri



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: