Üle 30 000 liiklusmärgi: Tallinn tõstab liiklusohutust märkide lisamisega ({{commentsTotal}})

Viimase kümne aastaga on Tallinnasse kerkinud liiklusmärke üha juurde. Linna liikluskorraldajate hinnangul on mõned liiklusohtlikud kohad sellest tunduvalt ohutumaks muutunud, ehkki möönavad, et liiga palju märke võib hakata juba ohutust takistama, kui juht nende rägastikku jälgides liiklust ennast enam tähele ei pane.

Tallinnasse on viimase kümne aastaga liiklusmärke pidevalt juurde tulnud, nüüdseks on nende hulk kasvanud üle 30 000. Kui enamik neist on vajalikud, siis kohati satub sekka ka liigset agarust, mis tekitab liiklejates pigem segadust - nii võib olukord, kus liiklusmärke on rohkem kui silm hoomata jaksab või on korraga väljas teineteist välistavad märgid, muutuda liiklusohtlikuks, sest autoroolis ei jõua inimene liiklust ennast enam jälgidagi, kogu aur läheb liiklusmärkidele.

Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa tõdeb, et peamiselt on viimase kümne aastaga lisandunud pealinna liiklusesse peatumise-parkimise-tasulise ala märke, hinnanguliselt võib neid olla lisandunud suurusjärgus 15 protsenti, enamik neist kesklinna piirkonda.

Siiski on aga liiklusmärkide ohtrus Tallinna liikluse ohutumaks muutmisele pigem kasuks tulnud, muutes selle rahulikumaks, kinnitab Rüütelmaa. "Näiteks kus sõiduki parkimine võib põhjustada õnnetuse pimeda nurga tõttu ja paneme parkimise keelumärgi, siis neid ikka aktsepteeritakse."

"Üritame üles panna nii vähe kui võimalik, aga nii palju kui vajalik," selgitab Rüütelmaa liiklusmärkide lisamise printsiipi. "Oleneb kindlasti kohast - kesklinnas on neid kohti kindlasti rohkem, samas on siin liikumiskiirused ka väiksemad," ei näe ta liiklusmärkide ohtruses siiski probleemi, leides, et need pigem toetavad liiklejat.

Rüütelmaa tõdeb, et probleemi tekitavad liiklusmärgid liiklejatele enamasti siis, kui on tegemist ajutiste kiirusepiirangutega näiteks teetööde tõttu.

"Kui on teetöödega seonduvalt liikluspiirang, väljas on kiirust piiravad märgid ja muud teetööde märgid ning peaks olema eriti tähelepanelik, siis neid paraku väga ei vaadata ja kui siis politsei kiiruse ületamise eest kinni peab, öeldakse, et ei märganud. Kui aga teetööd valmis saavad ja seesama piirang lõppeb, siis piisab ühest väikesest märgikesest kusagil põõsa varjus, mis sinna unustatud on, ja seda märgatakse kohe," muigab Rüütelmaa.

Kui ajakirjanik toob näiteks, et mõnel ristmikul on stoppmärke külvatud helde käega, saab Rüütelmaa kohe aru, et jutt käib Rohu ja Telliskivi tänava nurgast ning möönab, et seal on märke tõesti palju, ent põhjusega.

"Alguses oli seal märkide arv selline, nagu nägi ette standard. Seal juhtus pidevalt liiklusõnnetusi ja kui autojuhid iga kord väitsid, et nad märke ei näinud, siis hakati liiklusmärke juurde lisama ning ühel hetkel õnnetused lõppesid - see on tänane situatsioon," kirjeldab Rüütelmaa olukorra teket. "Seal on märke tõesti väga palju, aga alles nüüd juhid märkavad neid märke."

Liiklusmärke ei tunta

Probleemi näeb Rüütelmaa hoopis selles, et inimesed ei tunne liiklusmärke - transpordiametisse pöördutakse palju just selliste küsimustega, mida mingi liiklusmärk tähendab.

"See on tõsine ohumärk, sest sõidukijuht, kes on saanud kätte juhiloa ja tunnistatud pädevaks ja osavaks liikluses osalema, kui ta ikkagi liiklusmärkide tähendusi ei tea, kui palju ta siis ohutu juhtimise võtteid teab?" muretseb Rüütelmaa. "Räägime nii elementaarsetest asjadest kui näiteks peatumise keelu märk lisateatetahvliga kümme meetrit, ja siis inimene ei tea, kas see kehtib alates märgist kümme meetrit või hakkab kehtima kümme meetrit pärast liiklusmärki."

Ristmikel ohtrate märkide asendamist mõnel juhul fooridega ei pea Rüütelmaa samuti ohutuse garantiiks, sest probleem asub ikkagi rooli ja istme vahel - nii, nagu inimene on võimeline eirama märke, võib ta eirata ka keelavat foorituld.

Võimalikke liiklusohtlikke kohti jälgitakse pidevalt - transpordiamet analüüsib toimunud liiklusõnnetusi igapäevaselt ja reageerib vajadusel koheselt, liiklusvood kriitilisemates kohtades vaadatakse üle kord kvartalis. Juhul, kui mõnes paigas on näiteks ehituse tulemusel liiklusmudel oluliselt muutunud, sätitakse ka liiklusskeem ümber.

"Ei ole kahte samasugust, võrdväärsete oludega ristmikku ja neile tuleb läheneda erinevalt," rõhutab Rüütelmaa, miks üks lahendus teises kohas ei toimi. Samal põhjusel ei saa kopeerida ka mõne teise linna lahendusi, ehkki nendega käiakse tutvumas pidevalt - ka selleks, et teiste järeleproovitud vigadest ise hoiduda. Nii on transpordiamet teinud koostööd kolleegidega Helsingist, Moskvast, aga ka Maastrichtist Hollandist. Moskva näiteks õpib Tallinna pealt, kuidas pöörata tähelepanu jalakäijatele ja kuidas korraldada parkimist. Teadusliku mõõtme huvides käib pidev koostöö Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega.

"Tallinn on selles mõttes eriline, et meil on ühelt poolt väikeelamute rajoonid - Pirita, Nõmme, Mähe, Veskimetsa - ja siis suurelamute rajoonid - Lasnamäe, Mustamäe, Õismäe -, lisaks vanalinn, mis on täiesti eriline piirkond. Analoogset linna olemas ei ole, aga on olemas elemendid, milliseid küsimusi ka teistel tuleb lahendada. Kindlasti on Põhjamaad eeskujuks ja kui räägime suurest liikluskoormusest, siis Lääne-Euroopa on tegelnud nende küsimustega 20-30 aastat tagasi ja vaaatame selle kogemuse pealt, mis meie oludega sobib," selgitab Rüütelmaa koostöö olemust.

Seadus takistab muutkiiruste kasutamist

Ummikutest rääkides toob liikluskorraldaja esile, et ainuüksi möödunud aastal suurenes Eestis sõidukite arv liikluskindlustusregistris viis protsenti ehk nii palju tuli sõidukeid teedele-tänavatele juurde ning eeskätt annab see tunda just linnaliikluses.

"Me tunnetame seda nii, et sõidule kulub rohkem aega. Kui see sõidukite arv palju suureneb, ei saa kiirusi ka üles tõsta," tõdeb Rüütelmaa.

Linnas on aga liiklust kaasuvate kommunikatsioonide tõttu palju keerulisem ümber teha - maantee laiemaks ehitamine on tunduvalt odavam kui linnatänavaga sama teha.

Rüütelmaa tõdeb, et kiiruspiirangutest inimesed linnas suurt kinni ei pea, eriti kui teed on sirged ja laiad ning kiirus on piiratud 50 km/h.

"Tegime hiljuti Liivalaia tänaval mõõtmise - südaöösel sõitis Poola päritolu raskeveok sadama suunas kiirusel 96 km/h, mitmed sõiduautod kihutasid üle 100 km/h. Kui räägime ohust liikluses, siis oht ei ole see, kui linnas sõidetakse 50-ga, nagu on lubatud, vaid kus kiirust ületatakse," rõhutab ta. "Inimesed vist ei teadvusta endale üldse, millist ohtu nad endast kujutavad."

Samas möönab liikluskorraldaja, et on teelõike - näiteks Pärnu maanteel Järvel ja Pirita teel - , kus mingitel kellaaegadel, mil liikluskoormus on väiksem, võiks kehtestada ka piirangu 70 km/h, ent seda ei luba seadus.

"Muutuvteabega elektroonilised liiklusmärgid lahendaksid selle, aga täna veel ametlikult see elektrooniline liiklusmärk ei ole Eestis mitte kohustusliku, vaid soovitusliku iseloomuga. Maanteeamet on algatamas määruse muudatust, et kui seal peal on 50, kehtib see, kui 70, siis see. Kui see samm on tehtud, siis tuleb edasi vaadata," annab Rüütelmaa lootust.

Talle sekundeerib ka endine liikluspolitseinik, nüüdne vandeadvokaat Indrek Sirk, kes tõdeb, et muutuvtabloode kasutuselevõtu takistamine on klassikaline vägikaikavedu linna ja riigi vahel, nagu varem oli aastaid Kristiine ristmiku kiirusemõõtjaga.

"Kõige sagedasemad kiiruspiirangute rikkumised ongi kohtades, kus liilkeja tajub, et ta võiks liikuda hoopis teisel kiirusel ja see on tema arvates ohutu," ütleb Sirk.

Liiklusmärkide fooridega asendamist ristmikel ta pigem ei poolda. "Foori väga suur miinus on see, et ta on robot ja ta ei suuda reaalsete oludega arvestada. Neid programmeeritakse küll kiiresti vastavalt vajadusele ümber, aga ta on ikka robot," tõdeb Sirk.

Ta selgitab, et kui näiteks ühes suunas liiklust eriti ei ole ja teises suunas on palju, siis seisavad autod tühja ristmiku ees punase fooritule taga tühja.

"Igale poole fooride panek ei lahenda probleemi, vaid ebaõigluse või arusaamatuse moment on palju suurem - miks ma seisa siin ounase foori taga, kui kedagi ei ole. See on ka põhjus, miks öiseks ajaks foorid välja lülitatakse - muidu hakatakse punasega sõitma ja see devalveerib punase tähendust," selgitab Sirk.

Roheline laine dikteerib kiirust

Positiivse näitena Tallinna liikluskorraldusest nimetab Sirk rohelise laine teadlikku kasutuselevõttu, mis liikluskiirust dikteerib.

"Üldist kvalitatiivset hüpet Tallinna liikluses viimase kümne aastaga toimunud ei ole - märgid on endiselt samasugused. Kus on märgata muutusi, on foorijuhtimised, mis on muutunud efektiivsemaks, rohkem on fooriprogramme, kus 50-ga sõites püsib juht rohelises laines ja see on märkimisväärselt mõjutanud liiklusvooge. Näiteks Vabaduse puiesteel ei olegi mõtet enam kiiremini sõita, sest niikuinii sõidad end foori punasesse lainesse sisse ja pole mõtet," ütleb Sirk.

Ohutuse seisukohast peab Sirk vajalikuks jalajäijatele ohutussaarte loomist, et nad laia, mitmerealist teed ühe hooga ületama ei peaks. Nii muutus Pärnu maantee Magdaleena haigla ees ohutumaks alles siis, kui sinna ohutussaared tehti, kuid selleks kulus enne seda mitu traagilise lõpuga liiklusõnnetust.

Iga muutus pole aga olnud paremuse suunas.

"Siis on veel teine selge suund, mis on aga halb suund: kesklinnast surutakse liiklust välja, aga ei ei pakuta välja alternatiivi," ütleb ta. Liikluse väljasurumine käib teede kitsamaks ehitamise ja parkimiskohtade vähendamise teel, mis teoorias on õige, ent transiitteed - Põhjaväil, Järvevana tee, kavandatav Reidi tee - ei toimi.

"Lasnamäelt Mustamäe poole liikuv suund on idiootsuse tipp, kus viis sõidurada surutakse korraga kaheks, seal surutakse liiklus kokku, ehkki ruumi on. See liikluse kokkusurumine võiks olla palju pikema maa peale lahendatud," osundab Sirk.

Ta loodab, et Tallinna ringtee toob oodatud leevenduse linna ummikutele, sest siis ei pea tingimata enam läbi kesklinna sõitma, et teisele poole Tallinnat saada.

Liiklust "rahustavad" ka auklikud ja roopasse sõidetud teed, mis lihtsalt ei võimalda kiiremini sõita ja sunnivad ebatasasusi ja ohtlikke kohti tähele panema.

"Tallinn on vaeslapse ossa jätnud teed, mis on meie suuremate maanteede pikendused. Narva maantee sissesõidul on koheselt tunda, kust lõppeb riik ja algab Tallinn. Pirita jõe sillani saab nautida laia siledat maanteed, mis on äsja korda tehtud ja kus saab sõita 110-ga, aga nii kui Pirita silla ületate, vaatate, et hambad suust välja ei kukuks ja ennast ära ei põrutaks," toob Sirk näite.

"See ei ole küll normaalne süsteem, kuidas liiklust rahustada. Tehniliselt ei ole olulist vahet, milline on oht - autojuht on selle võrra tähelepanelikum ja ettevaatlikum, aga kui liiga palju tähelepanu on teekatte seisundil, siis on liiga vähe tähelepanu liiklusel ja võib üht-teist jääda märkamata," manitseb ta.

Samas tõdeb liiklusspetsialist, et praeguste võimaluste juures mingeid tohutuid muutusi eeldada polegi reaalne.

Toimetaja: Merilin Pärli



Tallinna linnapea ülesannetes abilinnapea Taavi Aas ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas.Tallinna linnapea ülesannetes abilinnapea Taavi Aas ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas.
Veel üks uuring ennustab Keskerakonna edu kohalikel valimistel

Kui juunis toimuksid kohalikud valimised, siis võidutseksid neil Keskerakond ning valimisliidud ja üksikkandidaadid, selgus BNS-i ja Postimehe tellimusel uuringufirma Kantar Emor poolt juuni keskel läbiviidud uuringust.

Kiirabi.Kiirabi.
Korterelamu neljandalt korruselt alla kukkunud laps sai viga

Pärnus kukkus reedel üheksa-aastane poiss alla korterealumu neljandlat korruselt ja sai viga.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Viljandimaal hukkus maastikusõidukiga ümber läinud nooruk

Viljandimaal hukkus laupäeval maastikusõidukiga ümber läinud nooruk.

Ott TänakOtt Tänak

Tänak eesootavast Poola etapist: see on sõitjate ralli

Autoralli MM-sari jätkub järgmisel nädalavahetusel Poolas, millele Sardiinias võiduarve avanud Fordi piloot Ott Tänak läheb vastu lootusrikkalt.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Politsei paigaldas pealinna taskuvaraste eest hoiatavad märgised

Kolmapäeva hommikul paigaldasid Kesklinna politseijaoskonna konstaablid koos Tallinna Kesklinna valitsuse esindajaga vanalinna tänavatele märgised, mis hoiatavad taskuvaraste eest.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema