EuroDIG 2017: Tähelepanu! Saadaval töökoht küberjulgeoleku superkangelasele ({{commentsTotal}})

Kas iga moodsa külmkapi ostja peaks olema ekspert küberkaitses ja hoolitsema selle eest, et külmik ei varastaks nii muu hulgas omaniku meiliparoole? Või saab kodanikule tulla appi riik, kes „õpetab“ külmakappi olema siivas köögitehnika, ja ainult seda? Vastus on: nii seda kui teist, sekka pisut kolmandat ja neljandatki.

Nii nagu internet ja andmevahetus on jõudnud arvutitest igapäeva tehnikasse, tuleb küberkaitses vaadata mitme osapoole poole. Need on: valitsus, tehnoloogiatööstus, tehnoloogia kogukond (ehk spetsialistid ja huvilised) ja kasutajad ise. Selle üle, millises vahekorras need neli osapoolt vastutust jagama peaks, arutati üle-euroopalisel internetiteemade konverentsil EuroDIG2017.

"On vaja Supermani, kes on valmis meile kübermaailmas appi tõttama. Kelle töö see on? Kas supermees on valitsus, kasutajad või keegi erasektorist?" esitas küsimuse paneeli üks moderaatoritest Vladimir Radunović.

Panelistide seas olnud endine välisminister ja diplomaat Marina Kaljurand (kes praegu juhib üleilmset küberruumi stabiilsuse komisjoni) on kindel, et just valitsus on see, kes peab võtma juhtrolli ning küberruumi turvalisuse teemal diskussiooni tõstatama, aga ka tegude mõttes teed näitama.

"Küberturvalisus on osa riiklikust turvalisusest. See on asi, mida kodanikud valitsustelt ootavad."

- Marina Kaljurand

"Küberturvalisus on osa riiklikust turvalisusest. See on asi, mida kodanikud valitsustelt ootavad. Pole vahet, kas me räägime turvalisusest kuritegevuse või immigratsiooni valdkonnas," sõnas Kaljurand lisades, et valitsuse roll on umbes pool, teise poole peavad oma vastutada võtma erasektor, nn IT-jupid ja mõistagi kodanikuühiskond.

Eestlastele omane digientusiasm ja kogemus, et valitsuse loodud digilahendused ei ole represseerivad, ei ole tegelikult kõikjal toetatud. "Mõnikord on kasutajatel vaja ka valitsuse eest kaitsest," tõi välja Soomest pärit publiku liige. "Kõik valitsused ei ole nii usaldusväärsed kui Eesti oma praegu, seda teame ka ajalukku vaadates," esitas ta küll konverentsil vähepopulaarse, kuid olemasoleva seisukoha. Marina Kaljurannal ei jäänud aga vastuseks muud üle, kui üllataval-küsival näol käsi laiutada.

"Kõik valitsused ei ole nii usaldusväärsed kui Eesti oma praegu, seda teame ka ajalukku vaadates."

Rahvast ei saa ju kuidagi süüdistada selles, et nad valitsust pimesi ei usalda, valimistulemuste mõjutamise ja valitsuste luuretegevuse uudised annavad selleks iga õiguse, leidis USA mittetulundusühingu Internet Society asepresident Sally Wentworth. Aga nii või teisiti peame leppima mõttega, et valitsused peavad tegelema küberkaitse teemaga.

Kuidas siis usaldus tagasi võita? Lahendus on kodanikuühiskonnas, usub Wentworth: kodanikud peaks nõudma valitsustelt küberkaitse teemalises arutelus ja uute seaduste või süsteemide rakendamisel valgust ja läbipaistvus. Diskussiooni, mis selgitaks, kuidas kodanike andmetega ümber käiakse.

Meie kõigi roll

Aga millise vastutuse tegelikult kodanikele kanda saab? Microsofti esindaja Kaja Ciglic, kes on juba umbes viis aastat olnud valitsuste ja erasektori vahelise koostöö grupi juht olnud, märgib, et tegelikult on kodanike teadlikkus uskumatult madal. "Väga paljud massiivsed rünnakud, millest siin viimati juttu on olnud, olnuks väga lihtsasti välditavad, see kõik taandub elementaarsele teadlikkusele."

"Väga paljud massiivsed rünnakud, millest siin viimati juttu on olnud, olnuks väga lihtsasti välditavad, see kõik taandub elementaarsele teadlikkusele."

- Kaja Ciglic, Microsoft

Tema sõnul ei suudaks valitsused olla ehk alati taristu loojatena innovaatorid, sest spetsialistid on paraku enamasti erasektoris. Küll aga peaks valitsus usinasti tegelema teavitustööga, kodanike internetihügieeni arendamisega. Veel mõnekümne aasta eest ei olnud ju ka turvavööde kasutamine sõiduautodes enesestmõistetav. Nüüd, kus see seaduse tasandil kohustuslikuks tehti, ei debateerita enam asja vajalikkuse üle.

Mõistagi, need, kes turvavööd peale ei pane – olgu see internetis või sõidukis või lausa külmikuga suheldes –, on endiselt kaitseta ja haavatavad. Mis viib küberkaitse teema uue tahuni: kuidas tagada riigi roll õigusmõistmisel? Kes ja kuidas võiks suuta tabada küberkurjategijaid ning neile ka karistus määrata?

"Küberruum ei ole džungel"

Ciglicu vahendusel on Microsoft mõistnud, et oleks vaja kolmandat osapoolt, valitsustest ja ettevõtetest sõltumatut organisatsiooni, mis suudaks koguda andmeid küberrünnakute ja häkkimiste kohta ning neid ka analüüsida. „Teavitame alati oma kliente, kui märkame, et riiklik asutus on nende järele nuhkinud, kuid me ei ütle, millise riiki asutus, sest suur osa riikidest on ju ka meie koostööpartnerid,“ tõi ta välja huvide konflikti.

Kõik riigid ei ole rahvusvahelisi seaduseid ja kokkuleppeid küberturvalisuse alal täitnud.

Kaljurand nõustus, et järelevalvet on vaja, kuid ei oleks vaja luua ei eraldi organisatsioone ega uusi regulatsioone: „Küberruum ei ole metsik džungel.“ Ta viitas rahvusvahelistele seadustele ja kokkulepetele, mida kõik riigid ei ole veel omaks võtnud ega rakendanud. Just see on koht, kust parandada esimesed turvaaugud kogu süsteemi tugevamaks muutmisel.

Olgu see ÜRO või OSCE, mis ühel või teisel moel ka teemasse panustada saaks ja peaks, küberturvalisuse teemal on niivõrd palju osapooli, et sarnased diskussioonid võiks jätkuda tunde. Arutelu sobib aga kokku võtma Euroopa noorteorganisatsiooni esindaja.

"Räägime küll, et peab midagi ette võtma, aga otseseid lahendusi pole kuulda."

"Olgu tegemist riist- või tarkvaraga, neid asju teevad inimesed ja inimesed omakorda teevad vigu. Valitsused peaks olema valmis sekkuma või hoidma silma peal sellel, et kummalgi poolel ei oleks vigu. Ehk oleks mõttekas mõelda avalikele koodidele? See võimaldaks paljudel osapooltel uusi lahendusi testida ja nende nõrgad kohad üles leida.

Mida siis teha, kui midagi ikkagi juhtub? Siis on omal kohal regulatsioonid. Ainus viis, kuidas olukorda lahendada, on sundida eksijat oma viga parandama. Kahjuks oleme sellest kõiges kaugel. Räägime küll, et peab midagi ette võtma, aga otseseid lahendusi pole kuulda."

Paneeldiskussioonil "Alice in wonderland – mapping the cybersecurity landscape in Europe and beyond" osalesid:

  • Kaja Ciglic, Director, Government Cybersecurity Policy and Strategy, Microsoft
  • George Jokhadze, Cybercrime Programme Office of the Council of Europe
  • Marina Kaljurand, Eesti endine välisminister, Chair of the Global Commission for the Stability of Cyberspace (GCSC)
  • Sally Wentworth, Vice President of Global Polic Development, ISOC


Tallinna kohalike valimiste nimekirjades on 30 kandidaati, keda on kas hiljuti või mitme aasta eest kriminaalkorras karistatud. Kõige enam on karistatute seas kriminaalse joobega autojuhte.

Tallinnas kandideerib vähemalt 29 kriminaalselt karistatud inimest

ERR.ee sisestas kõigi Tallinna 1421 kandidaadi nimed kohtutoimikute registrisse ja leidis, et kriminaalkorras on karistatud vähemalt* 29 Tallinna volikokku pürgijat. Kõige enam kriminaalse taustaga kandidaate on Keskerakonnas. Vähem on kriminaalse taustaga kandidaate valimisliitudes.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: