EuroDIG 2017: Tähelepanu! Saadaval töökoht küberjulgeoleku superkangelasele ({{commentsTotal}})

Kas iga moodsa külmkapi ostja peaks olema ekspert küberkaitses ja hoolitsema selle eest, et külmik ei varastaks nii muu hulgas omaniku meiliparoole? Või saab kodanikule tulla appi riik, kes „õpetab“ külmakappi olema siivas köögitehnika, ja ainult seda? Vastus on: nii seda kui teist, sekka pisut kolmandat ja neljandatki.

Nii nagu internet ja andmevahetus on jõudnud arvutitest igapäeva tehnikasse, tuleb küberkaitses vaadata mitme osapoole poole. Need on: valitsus, tehnoloogiatööstus, tehnoloogia kogukond (ehk spetsialistid ja huvilised) ja kasutajad ise. Selle üle, millises vahekorras need neli osapoolt vastutust jagama peaks, arutati üle-euroopalisel internetiteemade konverentsil EuroDIG2017.

"On vaja Supermani, kes on valmis meile kübermaailmas appi tõttama. Kelle töö see on? Kas supermees on valitsus, kasutajad või keegi erasektorist?" esitas küsimuse paneeli üks moderaatoritest Vladimir Radunović.

Panelistide seas olnud endine välisminister ja diplomaat Marina Kaljurand (kes praegu juhib üleilmset küberruumi stabiilsuse komisjoni) on kindel, et just valitsus on see, kes peab võtma juhtrolli ning küberruumi turvalisuse teemal diskussiooni tõstatama, aga ka tegude mõttes teed näitama.

"Küberturvalisus on osa riiklikust turvalisusest. See on asi, mida kodanikud valitsustelt ootavad."

- Marina Kaljurand

"Küberturvalisus on osa riiklikust turvalisusest. See on asi, mida kodanikud valitsustelt ootavad. Pole vahet, kas me räägime turvalisusest kuritegevuse või immigratsiooni valdkonnas," sõnas Kaljurand lisades, et valitsuse roll on umbes pool, teise poole peavad oma vastutada võtma erasektor, nn IT-jupid ja mõistagi kodanikuühiskond.

Eestlastele omane digientusiasm ja kogemus, et valitsuse loodud digilahendused ei ole represseerivad, ei ole tegelikult kõikjal toetatud. "Mõnikord on kasutajatel vaja ka valitsuse eest kaitsest," tõi välja Soomest pärit publiku liige. "Kõik valitsused ei ole nii usaldusväärsed kui Eesti oma praegu, seda teame ka ajalukku vaadates," esitas ta küll konverentsil vähepopulaarse, kuid olemasoleva seisukoha. Marina Kaljurannal ei jäänud aga vastuseks muud üle, kui üllataval-küsival näol käsi laiutada.

"Kõik valitsused ei ole nii usaldusväärsed kui Eesti oma praegu, seda teame ka ajalukku vaadates."

Rahvast ei saa ju kuidagi süüdistada selles, et nad valitsust pimesi ei usalda, valimistulemuste mõjutamise ja valitsuste luuretegevuse uudised annavad selleks iga õiguse, leidis USA mittetulundusühingu Internet Society asepresident Sally Wentworth. Aga nii või teisiti peame leppima mõttega, et valitsused peavad tegelema küberkaitse teemaga.

Kuidas siis usaldus tagasi võita? Lahendus on kodanikuühiskonnas, usub Wentworth: kodanikud peaks nõudma valitsustelt küberkaitse teemalises arutelus ja uute seaduste või süsteemide rakendamisel valgust ja läbipaistvus. Diskussiooni, mis selgitaks, kuidas kodanike andmetega ümber käiakse.

Meie kõigi roll

Aga millise vastutuse tegelikult kodanikele kanda saab? Microsofti esindaja Kaja Ciglic, kes on juba umbes viis aastat olnud valitsuste ja erasektori vahelise koostöö grupi juht olnud, märgib, et tegelikult on kodanike teadlikkus uskumatult madal. "Väga paljud massiivsed rünnakud, millest siin viimati juttu on olnud, olnuks väga lihtsasti välditavad, see kõik taandub elementaarsele teadlikkusele."

"Väga paljud massiivsed rünnakud, millest siin viimati juttu on olnud, olnuks väga lihtsasti välditavad, see kõik taandub elementaarsele teadlikkusele."

- Kaja Ciglic, Microsoft

Tema sõnul ei suudaks valitsused olla ehk alati taristu loojatena innovaatorid, sest spetsialistid on paraku enamasti erasektoris. Küll aga peaks valitsus usinasti tegelema teavitustööga, kodanike internetihügieeni arendamisega. Veel mõnekümne aasta eest ei olnud ju ka turvavööde kasutamine sõiduautodes enesestmõistetav. Nüüd, kus see seaduse tasandil kohustuslikuks tehti, ei debateerita enam asja vajalikkuse üle.

Mõistagi, need, kes turvavööd peale ei pane – olgu see internetis või sõidukis või lausa külmikuga suheldes –, on endiselt kaitseta ja haavatavad. Mis viib küberkaitse teema uue tahuni: kuidas tagada riigi roll õigusmõistmisel? Kes ja kuidas võiks suuta tabada küberkurjategijaid ning neile ka karistus määrata?

"Küberruum ei ole džungel"

Ciglicu vahendusel on Microsoft mõistnud, et oleks vaja kolmandat osapoolt, valitsustest ja ettevõtetest sõltumatut organisatsiooni, mis suudaks koguda andmeid küberrünnakute ja häkkimiste kohta ning neid ka analüüsida. „Teavitame alati oma kliente, kui märkame, et riiklik asutus on nende järele nuhkinud, kuid me ei ütle, millise riiki asutus, sest suur osa riikidest on ju ka meie koostööpartnerid,“ tõi ta välja huvide konflikti.

Kõik riigid ei ole rahvusvahelisi seaduseid ja kokkuleppeid küberturvalisuse alal täitnud.

Kaljurand nõustus, et järelevalvet on vaja, kuid ei oleks vaja luua ei eraldi organisatsioone ega uusi regulatsioone: „Küberruum ei ole metsik džungel.“ Ta viitas rahvusvahelistele seadustele ja kokkulepetele, mida kõik riigid ei ole veel omaks võtnud ega rakendanud. Just see on koht, kust parandada esimesed turvaaugud kogu süsteemi tugevamaks muutmisel.

Olgu see ÜRO või OSCE, mis ühel või teisel moel ka teemasse panustada saaks ja peaks, küberturvalisuse teemal on niivõrd palju osapooli, et sarnased diskussioonid võiks jätkuda tunde. Arutelu sobib aga kokku võtma Euroopa noorteorganisatsiooni esindaja.

"Räägime küll, et peab midagi ette võtma, aga otseseid lahendusi pole kuulda."

"Olgu tegemist riist- või tarkvaraga, neid asju teevad inimesed ja inimesed omakorda teevad vigu. Valitsused peaks olema valmis sekkuma või hoidma silma peal sellel, et kummalgi poolel ei oleks vigu. Ehk oleks mõttekas mõelda avalikele koodidele? See võimaldaks paljudel osapooltel uusi lahendusi testida ja nende nõrgad kohad üles leida.

Mida siis teha, kui midagi ikkagi juhtub? Siis on omal kohal regulatsioonid. Ainus viis, kuidas olukorda lahendada, on sundida eksijat oma viga parandama. Kahjuks oleme sellest kõiges kaugel. Räägime küll, et peab midagi ette võtma, aga otseseid lahendusi pole kuulda."

Paneeldiskussioonil "Alice in wonderland – mapping the cybersecurity landscape in Europe and beyond" osalesid:

  • Kaja Ciglic, Director, Government Cybersecurity Policy and Strategy, Microsoft
  • George Jokhadze, Cybercrime Programme Office of the Council of Europe
  • Marina Kaljurand, Eesti endine välisminister, Chair of the Global Commission for the Stability of Cyberspace (GCSC)
  • Sally Wentworth, Vice President of Global Polic Development, ISOC


Euroopa Liit ravib üheskoos e-tervise süsteemi

Euroopa Liidu riigid on nüüdseks teinud juba aastaid koostööd e-tervise valdkonnas, kuid tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul pole ühendus olnud uute lahenduste leidmisel piisavalt ambitsioonikas ja kiire. Ka Eesti tervise infosüsteem otsib endiselt viise, kuidas andmeid paremini töödelda ja eri osapooli kaasata.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Eesti maakondade kõrgeimad tipud mõõdetuna Amsterdami nullist.Eesti maakondade kõrgeimad tipud mõõdetuna Amsterdami nullist.
Munamägi on kõrgem: Eesti loobub kõrguste arvutamisel Kroonlinna nullist

Keskkonnaminister allkirjastas geodeetilise süsteemi määruse muudatused, mille alusel hakkab Eesti sarnaselt teiste Euroopa riikidega arvestama absoluutset kõrgust ja sügavust Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli suhtes. Kroonlinna nullist, mis oli seni kõrgussüsteemi aluseks, Eesti loobub.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

"Eesti mängu" seitsmes hooaeg"Eesti mängu" seitsmes hooaeg
TEST: Kas oled "Eesti mängu" uueks hooajaks valmis?

Suvine mälumängusaade "Eesti mäng" alustab tänasest oma seitsmendat hooaega. Pane ennast testis proovile, kas vaim on uueks hooajaks valmis.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

Melanoomi rakk.Melanoomi rakk.
Isikustatud vähivaktsiin tõrjus inimkatsetes edukalt nahavähki

Kasvajarakkude DNA põhjal loodud vähivaktsiin aitas kahes kliinilises katses tosinal melanoomi põdenud patsiendil ennetada vähi naasmist vähemalt kahe aasta vältel, teatavad kaks sõltumatut teadlasrühma. Hetkel jääb aga veel ebaselgeks, kui palju personaliseeritud vähivaktsiinid maksma hakkaks ja millal need argikasutusse jõuavad.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema