EuroDIG 2017: praeguses EL-is ei saaks Skype sündida ({{commentsTotal}})

EuroDIG on üle-euroopaline internetiteemaline konverents.
EuroDIG on üle-euroopaline internetiteemaline konverents. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Euroopa Liidu ühise digituru idee – või õigemini puudulik teostus – on läbi kukkunud. Ühist turgu ei ole ja paistab ka, et ei tule, sedastas Christian Borggreen CCIA-st* üle-euroopalisel internetiteemalisel konverentsil EuroDIG 2017.

Ettevõtluses on termin ’ükssarvikud’ (unicorns). See viitab idufirmadele, mis nooremad kui viis aastat, kuid on juba suutnud end turul niivõrd tugevalt kehtestada, et firma väärtus hinnatakse enam kui miljardile dollarile. Nagu nimi viitab, on sellised firmad kogu iduettevõtete seas üliharuldased, peaaegu imega võrdsed. Aga neid on, enamasti USA-s või Hiinas**, 2017. aasta kevade seisuga üle 230. Euroopa start-up'id ei jõua neile hiidudele aga ligilähedalegi. Miks?

Miks ei ole Euroopas ükssarvikuid ehk üliedukaid noori ettevõtteid?

Borggreen on kindel, et viga ei ole mitte eurooplaste mõttevaesuses, vaid fragmenteeritud turus. Selleks, et mis tahes riigist teistele turgudele laieneda, läheb vaja tohutuid investeeringuid, kas või juba juristide palkade maksmiseks, et selgitada välja, kuidas ettevõte end uue riigi seadusandlusega kohandama peab. "Ilmselt ei saa enam tulevikus Skype’i iial luua," võtab ta fragmenteerituse teema kokku otsese näite ja metafoori kaudu samal ajal.

Probleem on tema sõnul selles, et kuigi kahe aasta eest kuulutas Euroopa Liidu digitaalse ühisturu loomisest ning ka selleks plaanitud tegevused tõotasid ettevõtetele tõelist piirideülest laienemist, ei ole selle ajaga kuigi kaugele jõutud. On isegi märgata vastupidiseid tendentse: e-privaatsuse direktiiv ning EL-i audio-visuaalse meedia poliitika kipub startivatele ettevõtetele isegi varasemast enam takistusi teele viskama. Skype'i areng oleks seega tänapäevastes tingimustes väga keeruline, enamik energiast kuluks eri riikides selgitamisele, millise ettevõttega ikkagi tegu on (kas sõnumivahetuse või videostriimimise või millegi kolmandaga) ja kuidas selle tegevus regulatsioonidesse mahub.

"Kui kuuldi, et me tegeleme bitcoinidega, oli esimene järeldus, et küllap see on siis hämar äri."

- BTCX, Rootsi bitcoinide kauplemise ettevõte

BTCX on esimene bitcoinidega tegelev firma Rootsis, mis alustas klientide nimel küberrahaga kauplemist juba 2012. aastal. Viie aastaga on põhjamaades tekkinu ka teisi sarnaseid firmasid, BTCX on pioneerina aga suutnud säilitada turuliidri positsiooni. Aga viie aasta tegutsemise järel ollakse ikka ühe suure takistuse juures – küberraha ei ole riiklikult ega ka pankades arvestatav valuuta, teistele turgudele laienemine on piinarikas protsess.

"Kui kuuldi, et me tegeleme bitcoinidega, oli esimene järeldus, et küllap see on siis hämar äri," jagas BTCXi esindaja kogemusi. "Aga sel hetkel, kui me pangas arveldusarve avasime, suhtumine muutus," lisas ta. Seega on BTXC kahe valusa probleemi ees: laienemine ei ole ELi ühtse turu kontseptsioonis kuidagi kergemaks läinud ja innovaatilist tegevust ei kiputa riigi tasandil usaldama. See tähendab, et koostööpartnerite leidmine on väga raske.

Vestlusringi "Internet ja uued ärimudelid" moderaatorid Caroline Greer ja Erika Mann ning esikõnelejad (vasakult) Gonzalo Lopez Barajas Huder, Konstantinos Komaitis, Thomas Grob, Christian Borggreen ja Mark Bohannon. Autor: Greete Palmiste/ERR

See toob arutluse kiirelt lihtsa küsimuseni – kas meil peaks olema mõni uus regulatsioon, mis aitaks näiteks finantsturge ühtsustada? "Palun, ei!" hüüavad seepeale nii BTCX kui ka Christian Borggreen, katsume esialgu tööle saada need ideed ja ideaalid, mille poole pürgides me oleme juba portsu eeskirju, direktiive ja määruseid loonud. Kindlasti ei aitaks kaasa komisjonid stiilis "Innovatsioonide heakskiit ja turule lubamine".

"Igasugused sertifikaadid on ilmselt suurimad innovatsioonitakistajad. Muuta on vaja mõttemaailma ja ka turvalisusse suhtumist. Rahvusvaheline tegutsemine peab viima selleni, et turutõrkeid juurde ei tekiks," on ka USA pilvesüsteemide Redhat esindaja Mark Bohannon kindel. Eraldi küsimus tekib juba selles, mille baasil sertifikaatide jagaja innovatsioone lubatuks ja liigriskantseks liigitab? Ning kas selline arutlus omakorda innovatsiooni ei välistaks?

"Igasugused sertifikaadid on ilmselt suurimad innovatsioonitakistajad. Muuta on vaja mõttemaailma ja ka turvalisusse suhtumist."

- Mark Bohannon, Redhat

"Võib-olla oleks aeg taanduda nimetusest digitaalne ühisturg, sest fragmenteeritus on endiselt olemas," resümeerib Borggreen. Seega, seni kuni EL-i reeglistik ei võimalda ettevõtetel tegevust laiendada, jäävad ükssarvikud Euroopas vaid müütilisteks tegelasteks.

* CCIA ehk Computer & Communication Industry Association on rahvusvaheline mittetulundusühing, mis koondab enda alla valdkonna organisatsioonid. CCIA on seisab avatud turgude, süsteemide ning võrgustike, õiglase ja avatud konkurentsi eest arvutite, telekommunikatsiooni ja interneti valdkonnas.

** 2017. aasta kevadel troonisid ükssarvikute edetabelit Uber (sõidujagamine), ANT Financial (Amazoni, eBay jt ehk Alibaba maksesüsteemide haldaja), Xiaomi (Hiina nutitelefonide tootja), Didi Chuxing (Hiina versioon Uberist) ja Airbnb (lühiajaline kinnisvara/ööbimispaiga rent).



Euroopa Liit ravib üheskoos e-tervise süsteemi

Euroopa Liidu riigid on nüüdseks teinud juba aastaid koostööd e-tervise valdkonnas, kuid tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul pole ühendus olnud uute lahenduste leidmisel piisavalt ambitsioonikas ja kiire. Ka Eesti tervise infosüsteem otsib endiselt viise, kuidas andmeid paremini töödelda ja eri osapooli kaasata.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Eesti maakondade kõrgeimad tipud mõõdetuna Amsterdami nullist.Eesti maakondade kõrgeimad tipud mõõdetuna Amsterdami nullist.
Munamägi on kõrgem: Eesti loobub kõrguste arvutamisel Kroonlinna nullist

Keskkonnaminister allkirjastas geodeetilise süsteemi määruse muudatused, mille alusel hakkab Eesti sarnaselt teiste Euroopa riikidega arvestama absoluutset kõrgust ja sügavust Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli suhtes. Kroonlinna nullist, mis oli seni kõrgussüsteemi aluseks, Eesti loobub.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

"Eesti mängu" seitsmes hooaeg"Eesti mängu" seitsmes hooaeg
TEST: Kas oled "Eesti mängu" uueks hooajaks valmis?

Suvine mälumängusaade "Eesti mäng" alustab tänasest oma seitsmendat hooaega. Pane ennast testis proovile, kas vaim on uueks hooajaks valmis.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

Melanoomi rakk.Melanoomi rakk.
Isikustatud vähivaktsiin tõrjus inimkatsetes edukalt nahavähki

Kasvajarakkude DNA põhjal loodud vähivaktsiin aitas kahes kliinilises katses tosinal melanoomi põdenud patsiendil ennetada vähi naasmist vähemalt kahe aasta vältel, teatavad kaks sõltumatut teadlasrühma. Hetkel jääb aga veel ebaselgeks, kui palju personaliseeritud vähivaktsiinid maksma hakkaks ja millal need argikasutusse jõuavad.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema