EuroDIG 2017: praeguses EL-is ei saaks Skype sündida
Euroopa Liidu ühise digituru idee – või õigemini puudulik teostus – on läbi kukkunud. Ühist turgu ei ole ja paistab ka, et ei tule, sedastas Christian Borggreen CCIA-st* üle-euroopalisel internetiteemalisel konverentsil EuroDIG 2017.
Ettevõtluses on termin ’ükssarvikud’ (unicorns). See viitab idufirmadele, mis nooremad kui viis aastat, kuid on juba suutnud end turul niivõrd tugevalt kehtestada, et firma väärtus hinnatakse enam kui miljardile dollarile. Nagu nimi viitab, on sellised firmad kogu iduettevõtete seas üliharuldased, peaaegu imega võrdsed. Aga neid on, enamasti USA-s või Hiinas**, 2017. aasta kevade seisuga üle 230. Euroopa start-up'id ei jõua neile hiidudele aga ligilähedalegi. Miks?
Miks ei ole Euroopas ükssarvikuid ehk üliedukaid noori ettevõtteid?
Borggreen on kindel, et viga ei ole mitte eurooplaste mõttevaesuses, vaid fragmenteeritud turus. Selleks, et mis tahes riigist teistele turgudele laieneda, läheb vaja tohutuid investeeringuid, kas või juba juristide palkade maksmiseks, et selgitada välja, kuidas ettevõte end uue riigi seadusandlusega kohandama peab. "Ilmselt ei saa enam tulevikus Skype’i iial luua," võtab ta fragmenteerituse teema kokku otsese näite ja metafoori kaudu samal ajal.
Probleem on tema sõnul selles, et kuigi kahe aasta eest kuulutas Euroopa Liidu digitaalse ühisturu loomisest ning ka selleks plaanitud tegevused tõotasid ettevõtetele tõelist piirideülest laienemist, ei ole selle ajaga kuigi kaugele jõutud. On isegi märgata vastupidiseid tendentse: e-privaatsuse direktiiv ning EL-i audio-visuaalse meedia poliitika kipub startivatele ettevõtetele isegi varasemast enam takistusi teele viskama. Skype'i areng oleks seega tänapäevastes tingimustes väga keeruline, enamik energiast kuluks eri riikides selgitamisele, millise ettevõttega ikkagi tegu on (kas sõnumivahetuse või videostriimimise või millegi kolmandaga) ja kuidas selle tegevus regulatsioonidesse mahub.
"Kui kuuldi, et me tegeleme bitcoinidega, oli esimene järeldus, et küllap see on siis hämar äri."
- BTCX, Rootsi bitcoinide kauplemise ettevõte
BTCX on esimene bitcoinidega tegelev firma Rootsis, mis alustas klientide nimel küberrahaga kauplemist juba 2012. aastal. Viie aastaga on põhjamaades tekkinu ka teisi sarnaseid firmasid, BTCX on pioneerina aga suutnud säilitada turuliidri positsiooni. Aga viie aasta tegutsemise järel ollakse ikka ühe suure takistuse juures – küberraha ei ole riiklikult ega ka pankades arvestatav valuuta, teistele turgudele laienemine on piinarikas protsess.
"Kui kuuldi, et me tegeleme bitcoinidega, oli esimene järeldus, et küllap see on siis hämar äri," jagas BTCXi esindaja kogemusi. "Aga sel hetkel, kui me pangas arveldusarve avasime, suhtumine muutus," lisas ta. Seega on BTXC kahe valusa probleemi ees: laienemine ei ole ELi ühtse turu kontseptsioonis kuidagi kergemaks läinud ja innovaatilist tegevust ei kiputa riigi tasandil usaldama. See tähendab, et koostööpartnerite leidmine on väga raske.
Vestlusringi "Internet ja uued ärimudelid" moderaatorid Caroline Greer ja Erika Mann ning esikõnelejad (vasakult) Gonzalo Lopez Barajas Huder, Konstantinos Komaitis, Thomas Grob, Christian Borggreen ja Mark Bohannon. Autor: Greete Palmiste/ERR
See toob arutluse kiirelt lihtsa küsimuseni – kas meil peaks olema mõni uus regulatsioon, mis aitaks näiteks finantsturge ühtsustada? "Palun, ei!" hüüavad seepeale nii BTCX kui ka Christian Borggreen, katsume esialgu tööle saada need ideed ja ideaalid, mille poole pürgides me oleme juba portsu eeskirju, direktiive ja määruseid loonud. Kindlasti ei aitaks kaasa komisjonid stiilis "Innovatsioonide heakskiit ja turule lubamine".
"Igasugused sertifikaadid on ilmselt suurimad innovatsioonitakistajad. Muuta on vaja mõttemaailma ja ka turvalisusse suhtumist. Rahvusvaheline tegutsemine peab viima selleni, et turutõrkeid juurde ei tekiks," on ka USA pilvesüsteemide Redhat esindaja Mark Bohannon kindel. Eraldi küsimus tekib juba selles, mille baasil sertifikaatide jagaja innovatsioone lubatuks ja liigriskantseks liigitab? Ning kas selline arutlus omakorda innovatsiooni ei välistaks?
"Igasugused sertifikaadid on ilmselt suurimad innovatsioonitakistajad. Muuta on vaja mõttemaailma ja ka turvalisusse suhtumist."
- Mark Bohannon, Redhat
"Võib-olla oleks aeg taanduda nimetusest digitaalne ühisturg, sest fragmenteeritus on endiselt olemas," resümeerib Borggreen. Seega, seni kuni EL-i reeglistik ei võimalda ettevõtetel tegevust laiendada, jäävad ükssarvikud Euroopas vaid müütilisteks tegelasteks.
* CCIA ehk Computer & Communication Industry Association on rahvusvaheline mittetulundusühing, mis koondab enda alla valdkonna organisatsioonid. CCIA on seisab avatud turgude, süsteemide ning võrgustike, õiglase ja avatud konkurentsi eest arvutite, telekommunikatsiooni ja interneti valdkonnas.
** 2017. aasta kevadel troonisid ükssarvikute edetabelit Uber (sõidujagamine), ANT Financial (Amazoni, eBay jt ehk Alibaba maksesüsteemide haldaja), Xiaomi (Hiina nutitelefonide tootja), Didi Chuxing (Hiina versioon Uberist) ja Airbnb (lühiajaline kinnisvara/ööbimispaiga rent).