Alo Lõhmus: kas kõplamine meediapõllul on ikka seaduslik? ({{commentsTotal}})

Niinimetatud lehelaste töötamist ei tuleks keelata, aga meie moodsas ühiskonnas ei peaks nende töö enam olema korraldatud saja aasta taguse Metsiku Lääne mudeli järgi, kust pärineb ka see lehepoisist miljonäriks saamise kahtlase väärtusega müüt, märgib Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

Minu esimene palgatöö kogemus pärineb Tartu rajooni Vladimir Iljitš Lenini nimelisest näidissovhoosist. Suviti oli koolinoortel võimalik selle eesrindliku majandi põldudel taskuraha teenida. Peamine töö oli kivide korjamine või peedivagude kõplamine.

Selleks tuli hommikul üsna vara jalgrattaga osakonna hoovile sõita. Seal loeti ametisse ilmunud üle ning seejärel paluti neil astuda veoautokasti, mis toimetas lasteväe põllule. Kella 12 ajal lõppes esimene vahetus ning auto sõidutas lapsed sööklasse. Kes soovis, võiski tööpäeva sellega lõppenuks lugeda, kuid piisava teenimishimu korral ei keelanud keegi teha ka teist vahetust, mis kestis tööpäeva tavapärase lõpuni.

Põllul kivide korjamine tähendas pidevat kummardamist ja küürutamist ning seejärel kivide traktorikärusse lennutamist. Ehkki meie ülesanne oli vaid väiksemate kivide koristamine, võttis kahevahetuseline tööpäev ikka korralikult läbi. Küllap see andis meile ellu kaasa illusioonivaba arusaama, et töö on sageli – või isegi enamasti – rutiinne pingutus, mitte mingi vahva seiklus.

Põllul talutud tuimust kompenseerisid aga palgapäeval osakonna kontoris välja makstud rublad. Oli üsna uhke tunne näha oma palgalehte ehtsate traktoristide ja autojuhtide omade seas. Aktiva poolele lisandus muidugi ka tööhooaja lõpus sovhoosi organiseeritud puhkelaager.

Tööinspektsioon on alates 2012. aastast juhtinud tänapäeva näidismajandite – meediakontsernide – tähelepanu asjaolule, et laste kasutamine suviste ajalehemüüjatena ei ole päriselt kooskõlas kehtivate seadustega. 7-12 aasta vanuseid lapsi võib meil rakendada ainult kergematel töödel reklaami, kunsti, kultuuri ja spordi valdkonnas.

Suvine lehelaste värbamine muidugi ongi meediakontsernidele pigem reklaamprojekt, kuid ikkagi peaks seaduse kohaselt laste juures viibima täiskasvanud juhendaja, nad ei tohiks tassida raskeid kotte ning noorematel kui 15-aastastel ei ole õigust tegeleda rahaga.

Laste tööpäev ei tohiks tänapäeval olla pikem kui kolm tundi, tegelikult aga venib see tihti terve päeva pikkuseks. Lapsed siuglevad kaubanduskeskuste parklates liikuvate autode vahel ning kuna nad kannavad kaasas sularahasummasid, asetavad nad end võimaliku ründe ohtu.

Mai lõpus saatiski tööinspektsioon lehelaste kasutamise eest väärteoprotokolli Ekspress Meediale, kes kaalub kohtusse pöördumist.

Paljud selle vaidluse kommenteerijad küsivad, kas nüüd on Eestis ametlikult välistatud võimalus ajalehepoisist miljonäriks tõusta. Nad meenutavad oma kogemust lehemüüjana ning leiavad, et see andis neile väärtusliku ettevalmistuse tulevaseks ettevõtjakarjääriks. Lehepakist kasudega lahti saamine õpetab lapsele algatusvõimet, järjekindlust, heas mõttes nahaalsust ning inimeste mõjutamise nippe. Kõik see on vajalik ka reaalses müügitöös täiskasvanuna.

Samas kehtib seadus kõigile ning ei saa ju ka eitada, et lapsi tuleb kaitsta võimalike tervisekahjustuste ning ohuolukordade eest. Meie moodsas ühiskonnas ei peaks lehelaste töö enam olema korraldatud saja aasta taguse Metsiku Lääne mudeli järgi, kust pärineb ka see lehepoisist miljonäriks saamise kahtlase väärtusega müüt.

Näiteks väljastavad meie pangad juba viipekaarte, millega on väiksemaid tehinguid võimalik sooritada kiiresti ja kontaktivabalt. Kui lehelapsed varustada neid kaarte tunnistavate mobiilsete makseterminalidega, siis oleksid nad vabastatud suurte sularahasummade kaasas kandmisest ning võimaliku ründe alla sattumisest. Sama lihtne peaks olema varustada lapsed mingi mobiilse seadmega, mille abil nad saavad kiiresti abi kutsuda või küsida nõu täiskasvanud juhendajalt. Raskeid lehekotte peaks aga olema võimalik asendada kärudega.

Usun, et nende lihtsate uuenduste elluviimise korral võiks suvine taskurahateenimine seaduslikult jätkuda. Ning muidugi – ka ühe mõnusa puhkelaagri võiksid näidismeediakontsernid oma lehelastele tööhooaja lõpus korraldada. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: