Eesti peaks julgema edendada ÜRO julgeolekunõukogu reformi ({{commentsTotal}})

Tanel Jan Palgi on vabakutseline ajakirjanik.
Tanel Jan Palgi on vabakutseline ajakirjanik. Autor/allikas: erakogu

ÜRO julgeolekunõukogu alalised liikmed pole rahu ja turvalisuse tagamisega isegi keskmiselt hästi hakkama saanud. Kui Eesti saab julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks, peaks meil olema julgust algatada arutelu nõukogu enda reformimiseks. Üks võimalus oleks näiteks vahetada tuumikliikmed välja selleaastases globaalse rahu indeksis parimad tulemused saavutanud riikide vastu, kirjutab vabakutseline ajakirjanik Tanel Jan Palgi.

Pärast 2005. aastal langetatud otsust on Eesti valitsus vaikselt ent järjepidevalt tegutsenud selle nimel, et aastaks 2020 pääseda ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks. Liikmesus kestaks kaks aastat – juhul muidugi, kui Eesti diplomaatiline lobitöö ÜRO liikmesriikide seas edukaks osutub. Koos Eestiga on Ida-Euroopa regionaalgrupis vabanevale ühele ajutisele kohale hakanud konkureerima ka Rumeenia.

Julgeolekunõukogusse kuulumist peetakse kindlasti kandideerinud riigi diplomaatiliseks saavutuseks ning see oleks võimalus maailmas rahu ja turvalisust tagavate resolutsioonide väljatöötamisel kitsamas ringkonnas kaasa rääkida. Eesti on oma kandidatuuri esitanud esimest korda, seega on arvestatav võimalus, et Eesti selle koha ka pälvib.

ÜRO julgeolekunõukogu moodustavad viis alalist liiget: Hiina, Prantsusmaa, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid. Need riigid nimetati alalisteks liikmeteks Teise maailmasõja võitjariikidena. Kõikidel alalistel liikmetel on võimalus mis iganes resolutsiooni puhul rakendada vetoõigust, seda isegi uute riikide kaasamisel ÜRO-sse või ka uue peasekretäri valimistel.

Lisaks viiele alalisele liikmele tegutseb julgeolekunõukogus kümme ajutist riiki, kes peavad ajutise liikmesuse pälvimiseks avalduse esitama ja suure enamuse ÜRO liikmesriikide poolehoiu võitma.

Kuigi julgeolekunõukogusse kuulumine tundub olevat ihatud võimalus, saadavad sinna kuulumist ka kriitilisemad arvamused. Muu hulgas on arvustatud ÜRO julgeolekunõukogu ülesehitust. Üks kriitikutest on olnud president Toomas Hendrik Ilves, väites, et viie alalise liikme mõju ja vetoõigus on nii määravad, et Eestil ega teistel ajutistel liikmetel pole nõukogus võimalik ühtki oma eesmärki saavutada.

Sellele on oponeerinud siiski rida poliitikuid ja diplomaate, väites, et protsesse annab siiski mõjutada ning et selle asemel et olla pelgalt resolutsioonide osas kaasahääletaja rollis, on parem kuuluda gruppi, milles küsimusi arutatakse.

Kui vaadata, kui palju viis alalist liiget on vetoõigust kasutanud, siis esikohal on Venemaa, kes on alates 1946. aastast kuni käesoleva aastani kasutanud vetot koguni 106 korral. Venemaa viimane kurikuulus veto on seotud Süüriale rahvusvahelist õigust rikkunud keemiarünnaku tõttu kavandatud sanktsioonide kehtestamisega.

Teisel kohal on Ameerika Ühendriigid – kokku 79 korral. USA kasutas viimati oma vetoõigust 2011. aastal, et peatada ÜRO resolutsioon, millega taheti mõista hukka Iisraeli asundustegevus Läänekaldal.

Kõige vähem on vetoõigust rakendanud Hiina, vaid 11 korral. Huvitava näitena on Hiina  kasutanud vetot 1955. aastal takistamaks Mongoolial ÜRO liikmeks saamast, kuna tollane Hiina Rahvavabariik pidas Mongooliat Hiina osaks. Hiljuti on Hiina toetanud ka Venemaad Süüria sanktsioonide kehtestamise vetostamisel, sellest vetost aga riik hiljem loobus.

Prantsusmaa ja Ühendkuningriik on kaks riiki, mis pole 21.sajandil vetoõigust kasutanud. Üldisemalt saab veto kasutamise kohta järeldada, et viis alalist riiki kasutavad vetoõigust enam siis, kui see hakkab kahjustama nende suurriiklikke ambitsioone, mis lähtuvad Teise Maailmasõja lõppedes tekkinud mõjusfääridest. 

Maailma geopoliitika on praeguseks kardinaalselt muutunud. President Trumpi Ameerika usaldusväärsus – nagu ka Brexiti järgse Ühendkuningriigi usaldusväärsus – on läänemaailma liitlaste hulgas langemas. Saksamaa Liitvabariigi kantsler Angela Merkel tõdes pärast president Trumpi visiiti Euroopasse, et Euroopal tuleb järjest enam iseenda peale lootma jääda, kuna endised liitlassuhted ei pruugi enam kehtida. Saksamaad on hakatud nimetama lausa läänemaailma ja selle demokraatlike ideede uueks esindajariigiks, hoolimata sellest, et ajalooliselt on tegemist Teise maailmasõja alustanud ja kaotanud riigiga.

Tõsi, inertsist vaatab maailm jätkuvalt USA poole kui riigi suunas, mis on kaua esindanud läänelikke väärtusi: demokraatiat, rahu ja vabadust.

ÜRO julgeolekunõukogu üks peaeesmärk on töötada rahvusvahelise rahu ja turvalisuse tagamise nimel ja kaasa aidata riikide vaheliste sõbralike suhete loomisele. Huvitava paradoksina ei ole julgeolekunõukogu viie alalise liikmesriigi endi olukord selles vallas sugugi hea. Majanduse ja Rahu Instituut (koondab endas teadlasi üle maailma, kes uurivad progressi globaalse rahu suunas) on koostöös ÜROga avaldanud selleaastase Globaalse rahu indeksi (GRI) tulemused. Ja need on kainestavalt huvitavad.

Näiteks hoiab kõige enam vetoõigust kasutav Venemaa 163 uuritud riigi seas 151. kohta. Hiina on 119. kohal, USA on samuti kesise tulemusega 103. kohal, Prantsusmaa ja Suurbritannia hoiavad vastavalt 46. ja 47. positsiooni. Saksamaale kuulub see-eest käesoleva aasta GPI riikide nimistus 16. koht. Eesti oli 36.  

Riikide tulemuse globaalses rahu indeksis määravad peamiselt kolm komponenti: militariseerumine, ühiskond ja selle turvalisus ning sise- ja väliskonfliktid. Kolm ÜRO julgeolekunõukogu vetoõigusega riiki – Venemaa, Hiina ja USA – näitavad paraku väga kesiseid tulemusi, kuigi just neile on antud võimalus korraldada läbi julgeolekunõukogu rahvusvahelist rahu ja turvalisust. Sellises olukorras tekib küsimus, kas ühelgi riigil on üldse võimalust murda valitsevat paradoksaalset rahvusvahelist olukorda? Või on see paratamatu reaalsus – lihtsalt asjad käivadki nii.

Võib-olla on president Toomas Hendrik Ilvesel õigus, et seisukord ongi kehv ja ÜRO julgeolekunõukogu ajutistel liikmetel pole tegelikku võimu olukorra muutmiseks. Aga ehk ei peagi koheselt soovima olukorda kardinaalselt muuta. Võib-olla oleks kasu juba sellest, kui alustataks sellekohane dialoog: et vaadake, meie ÜRO viis alalist liiget ei oma rahu ja turvalisuse tagamises piisavalt häid tulemusi ja seega tuleks süsteemi parandada. Dialoogi saab ju alati algatada, külvates niimoodi rahu ja muutuste seemneid.

Põhimõtteliselt võiks ju ka julgeolekunõukogu tuumikgrupp olla tähtajaliselt vahetuv. Teise Maailmasõja lõpujärgse maailmakorraga võrreldes on asjaolud ja ajad totaalselt muutunud, seega peaks muutusteks suuteline olema ka ÜRO julgeolekunõukogu. Selleaastases globaalse rahu indeksis on parimad tulemused saavutanud Island, Uus-Meremaa, Portugal, Austria ja Taani. Sisuliselt võiksid paar heade tulemustega riiki ju välja vahetada paar kehvade tulemustega alalist riiki.

Või ehk tuleks hoopis vetoõigusega riikide nimistut laiendada – on ju kasvanud ka ÜROs osalevate riikide nimistu, miks ei peaks sellest lähtuvalt laienema ka julgeolekunõukogu alaliste riikide ring?

Nii või naa, Eesti võiks julgeolekunõukogusse pääsemise korral püüda alustada konstruktiivset dialoogi ÜRO julgeolekunõukogu enda struktuurse reformimise üle. Praegu lonkab julgeolekunõukogu igatahes mitut jalga korraga. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Tallinna linnapea ülesannetes abilinnapea Taavi Aas ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas.Tallinna linnapea ülesannetes abilinnapea Taavi Aas ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas.
Veel üks uuring ennustab Keskerakonna edu kohalikel valimistel

Kui juunis toimuksid kohalikud valimised, siis võidutseksid neil Keskerakond ning valimisliidud ja üksikkandidaadid, selgus BNS-i ja Postimehe tellimusel uuringufirma Kantar Emor poolt juuni keskel läbiviidud uuringust.

Kiirabi.Kiirabi.
Korterelamu neljandalt korruselt alla kukkunud laps sai viga

Pärnus kukkus reedel üheksa-aastane poiss alla korterealumu neljandlat korruselt ja sai viga.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Viljandimaal hukkus maastikusõidukiga ümber läinud nooruk

Viljandimaal hukkus laupäeval maastikusõidukiga ümber läinud nooruk.

Ott TänakOtt Tänak

Tänak eesootavast Poola etapist: see on sõitjate ralli

Autoralli MM-sari jätkub järgmisel nädalavahetusel Poolas, millele Sardiinias võiduarve avanud Fordi piloot Ott Tänak läheb vastu lootusrikkalt.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Politsei paigaldas pealinna taskuvaraste eest hoiatavad märgised

Kolmapäeva hommikul paigaldasid Kesklinna politseijaoskonna konstaablid koos Tallinna Kesklinna valitsuse esindajaga vanalinna tänavatele märgised, mis hoiatavad taskuvaraste eest.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema