Liviko kartellileppe nn esimese kohtuasja osalised jäid lõplikult süüdi
Viinatootja Liviko ja mitu suurt jaeketti kohtu alla viinud kartellileppe süüasi jõudis kolmapäeval lõpliku, süüdimõistva lahendini.
Viimati tuli kaasuses kohtuotsus mullu detsembris, kui Tallinna ringkonnakohus jättis muutmata Harju maakohtu varasema otsuse, millega mõisteti AS Liviko ja mitmed suured jaeketid süüdi kartellileppes osalemises. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus süüdistatavate süü, nende käitumisele antud juriidilise hinnangu ja mõistetud karistuse osas on seaduslik, kooskõlas kogutud tõenditega ja põhjalikult motiveeritud.
Teise astme kohus nõustus täielikult maakohtu otsuses esitatud põhjendustega. Menetlustoimingute protokollide osas tõdes ringkonnakohtu kolleegium, et kuigi neis on pisivigu, ei suuda need ei eraldiseisvalt ega ka kõik koos seada kahtluse alla tõendite kogumise seaduslikkust ega usaldusväärsust. Tõendid on ümberlükkamatult identifitseeritavad, nende kogumine ja hoidmine jälgitav ja ei tõusetu vähimaidki kahtlusi nende puutumatusest.
Ringkonnakohtu lahendi peale esitasid menetlusosalised riigikohtusse kümme kassatsioonkaebust, kuid riigikohus ei võtnud neist ühtegi kolmapäeval menetlusse. See tähendab ringkonnakohtu süüdimõistva otsuse lõplikku jõustumust.
20. jaanuaril 2016 tegi Tallinna ringkonnakohus määruse, millega tühistas osaliselt Harju maakohtu 29. aprilli 2015 otsuse viie firma ning üheksa isiku süüdimõistmises ja lõpetas kõigi osas kriminaalmenetluse kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu. Andres Lubja ja Ilja Kulikovi õigeksmõistmise osas jäi maakohtu otsus muutmata. Prokuröri apellatsioon jäi rahuldamata.
Süüdistus oli esitatud AS Liviko, Selver AS, Rimi Eesti Food AS, Maxima Eesti OÜ ja Prisma Peremarket AS-ile ning üheteistkümnele firmade esindajale.
Kõigile süüdistatavatele oli esitatud süüdistus selles, et nad osalesid konkurentsi kahjustavas kokkuleppes ja kooskõlastatud tegevuses, mis seisnes 40 protsendilise alkoholisisaldusega pooleliitriste AS-i Liviko ja temaga konkureerivate äriühingute Altia Eesti AS-i ja Liiwi Heliis AS-i poolt tarnitavate odavate klaastaaras viinade jaehindade tõstmises ajavahemikul 2009. aasta 25. juunist kuni sama aasta 14. juulini.
Riigikohus tühistas 20. juuni 2016 otsusega ringkonnakohtu määruse ja saatis kriminaalasja uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
Riigikohus asus seisukohale, et maakohus ei rikkunud kohtu alla andmise määruse tegemisel kriminaalmenetlusõigust ja et menetletava kuriteo aegumine katkes. Seetõttu leidis ringkonnakohus ekslikult, et kuritegu on aegunud ja kriminaalmenetlus tuleb lõpetada. Tegemist on materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega, mis on tingitud kriminaalmenetlusõiguse ebaõigest tõlgendamisest.
Liviko: riigikohtu otsus valmistas pettumuse
Kolmapäeval kartellileppe kaasuses lõplikult süüdi jäänud AS-i Liviko kinnitusel valmistas riigikohtu otsus pettumuse.
"AS Liviko on pettunud riigikohtu otsuses mitte võtta menetlusse kaubanduskettide ja alkoholitootja AS-i Liviko kaasust konkurentide vahelise kokkuleppe süüdistuses," märkis Liviko juhataja Janek Kalvi.
Tema sõnul mingeid keelatud kokkuleppeid Liviko ja kaubanduskettide vahel ei ole olnud ning seetõttu haavab kaasuse riigikohtu menetlusse mitte jõudmine Liviko õiglustunnet.
"Kohtulahendeid täiendavalt kommenteerida ei pea me vajalikuks, kuid lõplikud kohtuotsused on täitmiseks," lisas Kalvi.
Maxima ei nõustu süüdimõistva kohtulahendi järeldustega
Kui kolmapäeval sai lõplikult selgeks, et Liviko kartellileppe osalised, sealhulgas Maxima jaekett, jäid kriminaalkuriteos lõplikult süüdi, siis Maxima kinnitusel nad kohtu järeldustega nõustuda ei saa.
"Oleme saanud riigikohtust teate, et riigikohus menetlusluba ei andnud. Nõustume kohtu otsusega, ent mitte järeldustega – oleme endiselt veendunud, et Maxima väidetavas kooskõlastatud tegevuses osaline ei olnud," märkis Maxima kõneisik Katja Ljubobratets.
Tema sõnul viitab sellele ka asjaolu, et maakohus möönis, et Maxima osalus oli koostöös väikseim.
"Nüüdseks lõplikult jõustunud Tallinna ringkonnakohtu otsus ei olnud ühehäälne, vaid Maxima süüdimõistmise osas esitas kohtunik Andres Parmas eriarvamuse. Samuti mõisteti üks Maxima endistest töötajatest selles asjas nüüd lõplikult õigeks," lisas Ljubobratets.
Allikas: BNS