Liit: seakasvatusel on lähiaastail helgemad ajad ({{commentsTotal}})

Eestis on sigade arv viimase viie aastaga vähenenud kolmandiku võrra ja enam ei suudeta tagada sisetarbimiseks vajalikke koguseid. Rakveres toimunud rahvusvahelisel konverentsil leiti aga, et seakasvatajatel on juba lähiajal ees helgemad ajad.

Sigade arvu langemisel viimastel aastatel on kaks peamist põhjust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kõige suurem mure on praegu muidugi Aafrika seakatk. See on andnud tootmisele väga suure tagasilöögi ja vähendanud sigade arvu. Teiseks on Vene embargo," selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja aseesimees Anu Hellenurme.

Eesti Seakasvatajate Liidu juht Urmas Laht ennustas, et juba järgmisel aastal peaks Eestis olema sigu praegusest 260 000 isendist tunduvalt rohkem.

"Hiina on juhtiv vedur sealiha tootmises ja tarbimises ning kuna Hiinas on hinnad tõusnud, siis see mõjutab kogu maailma hinnapoliitikat, sealhulgas Eestis. Kõik prognoosid näitavad, et paar aastat peaks olema väga head aega. Ma ise eeldan, et 2018 on parem aasta, kuid ka käimasoleval aastal on juba hinnad paremad. See tähendab seda, et tootjal on taas võimalus hakata põhikarja taastama ja loomade arvu suurendama," rääkis Laht.

Tema sõnul peaks kodumaise tarbimise katmiseks olema sigade arv praegusest ligi poole suurem. Kuna kodumaine tootja ei suuda rahva lihahimu rahuldada, on poelettidel aina rohkem välismaist liha.

"Tarbija, kes eelistab kodumaist sealiha, otsibki farmeri poe üles ja ta teab, et farmeri käest saab ta kindlasti eestimaist sealiha. Ülejäänud kaubanduses ma näen tihtipeale, et inimesed võtavad paki kätte, loevad ja jõuavad siis selle riigini, kust see on toodud, ning panevad paki tagasi ja liiguvad edasi," rääkis Laht.

HKScan Estonia juhatuse esimees Anne Mere nentis, et välisturgudel silma paistmiseks peab Eesti seakasvataja leidma oma niši.

"Hoolimata kogu lugupidamisest Eesti seakasvatuse vastu, siis meie toodangu maht on siiski suhteliselt marginaalne - kogu Euroopa Liidust ainult 0,2 protsenti. Nii et meie eesmärk saab olla ainult väärindada, arendada uusi tooteid ja kontseptsioone," ütles ta.

Toimetaja: Merili Nael



Poliitikud saates "Foorum".

Helme: toetuste jagamise probleem ei puuduta ainult Simsonit

Majandusminister Kadri Simsoni puhul on tõstatatud küsimus, kas ta on valitsuses seakasvatuse toetuste läbirääkimistel osaledes õigesti käitunud, arvestades oma elukaaslase tegutsemist samas valdkonnas, kuid riigikogu EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul on probleem laiem ja puudutab ka paljusid teisi poliitikuid.

kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

Noored Arvamusfestivalil

Uuring: eesti ja vene noorte vahel laiutab kodanikuhariduses suur lõhe

Eesti õpilaste teadmised ühiskonna ja kodanikurollide kohta on paranenud, kuid eesti ja vene õppekeelega noorte hulgas on siin väga suured erinevused. Samas ei usalda noored ajakirjandust ega kipu olema poliitiliselt aktiivsed. Poliitilise aktiivsuse osas on vene õppekeelega noored aktiivsemad kui eesti teismelised.

tehnikakommentaar
Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: