Urmas Vadi: lame maa ({{commentsTotal}})

Viimasel ajal on järjest enam kuulda nendest, kes räägivad, et Maa on lapik. Maa olevat pigem kausi-, mitte kerakujuline. Ühe ettekujutuse kohaselt meenutab Maa isegi ruletilauda.

Ogaramat asja vist naljalt välja ei mõtlegi – Maa ja lapik! Mis jutt see on! Sõitku Kuu peale, või mis iganes asi see meile öösiti paistab.

Aga kui nendesse lapiku Maa teooriatesse veidi süveneda, siis neil lapiku Maa inimestel on palju tõestusi, kuidas ikkagi Maa on lapik, kuidas seda meie eest on varjatud, kellele see kasulik on, ja kuidas seda meie kausikujulise Maa serva ääristab Antarktika. Ning selle taga, et seda kõike on meie eest saladuses hoitud, pole keegi muu kui NASA.

Meenub kohe selline film nagu „Village“, eesti keeles „Küla“. Tegevus toimub ühes väga suletud keskaegses külas, mida ümbritseb mets. Mets on väga ohtlik, seal elavad jubedad elajad, meeletute kihvade ja küünistega. Mõnikord tungivad need olendid ka külla ja juhtub väga jubedaid asju.

Siis jääb keegi külas raskesti haigeks ja üks pime tüdruk saadetakse linna arsti järgi. Kui see tüdruk metsast läbi pääseb, satub ta… tänapäevasesse linna. Lõpuks selgub tõde – et kaitsta kiivalt oma küla, on küla vanemad hoidnud oma rahvast hirmu all ja ise öösiti riietunud nendeks elajateks, kes metsas kollitasid.

Äkki on selle meie maakeraga kah samuti, et ta ikkagi ei ole kera, vaid on lapik? Aga me lihtsalt ei teadnud seda?

Ma olen selle mõttega nüüd mitu päeva ringi käinud, ette kujutanud, et Maa on lapik. Ja sellega seoses olen ma oodanud ka enda mõttemaailmas mingit muutust. Aga ei midagi. Mitte mingisugust muutust! Olen endale isegi esitanud küsimuse: kas ma olen liiga tuim selleks, et maailma olemusest aru saada? Võibolla küll. 

Lõpuks tuleb peale isegi mingi ükskõiksus – on ta siis lapik või ei ole, mis vahet sel on. Kui isegi sellistest silmaga nähtavatest muutustest, nagu näiteks Helir-Valdor Seederi plaan välja vahetada kolm ministrit, on raske aru saada, mis siis veel rääkida sellistest hoomamatutest asjadest nagu maailm.

Samas – midagi peab ju inimeste elus toimuma. Miks siis mitte mõelda Maast vahel kui kerast, siis jälle kui kausist. Ja rahandusministrist vahest kui Sesterist, vahest kui Tõnistest. Miks mitte. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Poliitikud saates "Foorum".

Helme: toetuste jagamise probleem ei puuduta ainult Simsonit

Majandusminister Kadri Simsoni puhul on tõstatatud küsimus, kas ta on valitsuses seakasvatuse toetuste läbirääkimistel osaledes õigesti käitunud, arvestades oma elukaaslase tegutsemist samas valdkonnas, kuid riigikogu EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul on probleem laiem ja puudutab ka paljusid teisi poliitikuid.

kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

Noored Arvamusfestivalil

Uuring: eesti ja vene noorte vahel laiutab kodanikuhariduses suur lõhe

Eesti õpilaste teadmised ühiskonna ja kodanikurollide kohta on paranenud, kuid eesti ja vene õppekeelega noorte hulgas on siin väga suured erinevused. Samas ei usalda noored ajakirjandust ega kipu olema poliitiliselt aktiivsed. Poliitilise aktiivsuse osas on vene õppekeelega noored aktiivsemad kui eesti teismelised.

tehnikakommentaar
Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: