Urmas Vadi: lame maa ({{commentsTotal}})

Viimasel ajal on järjest enam kuulda nendest, kes räägivad, et Maa on lapik. Maa olevat pigem kausi-, mitte kerakujuline. Ühe ettekujutuse kohaselt meenutab Maa isegi ruletilauda.

Ogaramat asja vist naljalt välja ei mõtlegi – Maa ja lapik! Mis jutt see on! Sõitku Kuu peale, või mis iganes asi see meile öösiti paistab.

Aga kui nendesse lapiku Maa teooriatesse veidi süveneda, siis neil lapiku Maa inimestel on palju tõestusi, kuidas ikkagi Maa on lapik, kuidas seda meie eest on varjatud, kellele see kasulik on, ja kuidas seda meie kausikujulise Maa serva ääristab Antarktika. Ning selle taga, et seda kõike on meie eest saladuses hoitud, pole keegi muu kui NASA.

Meenub kohe selline film nagu „Village“, eesti keeles „Küla“. Tegevus toimub ühes väga suletud keskaegses külas, mida ümbritseb mets. Mets on väga ohtlik, seal elavad jubedad elajad, meeletute kihvade ja küünistega. Mõnikord tungivad need olendid ka külla ja juhtub väga jubedaid asju.

Siis jääb keegi külas raskesti haigeks ja üks pime tüdruk saadetakse linna arsti järgi. Kui see tüdruk metsast läbi pääseb, satub ta… tänapäevasesse linna. Lõpuks selgub tõde – et kaitsta kiivalt oma küla, on küla vanemad hoidnud oma rahvast hirmu all ja ise öösiti riietunud nendeks elajateks, kes metsas kollitasid.

Äkki on selle meie maakeraga kah samuti, et ta ikkagi ei ole kera, vaid on lapik? Aga me lihtsalt ei teadnud seda?

Ma olen selle mõttega nüüd mitu päeva ringi käinud, ette kujutanud, et Maa on lapik. Ja sellega seoses olen ma oodanud ka enda mõttemaailmas mingit muutust. Aga ei midagi. Mitte mingisugust muutust! Olen endale isegi esitanud küsimuse: kas ma olen liiga tuim selleks, et maailma olemusest aru saada? Võibolla küll. 

Lõpuks tuleb peale isegi mingi ükskõiksus – on ta siis lapik või ei ole, mis vahet sel on. Kui isegi sellistest silmaga nähtavatest muutustest, nagu näiteks Helir-Valdor Seederi plaan välja vahetada kolm ministrit, on raske aru saada, mis siis veel rääkida sellistest hoomamatutest asjadest nagu maailm.

Samas – midagi peab ju inimeste elus toimuma. Miks siis mitte mõelda Maast vahel kui kerast, siis jälle kui kausist. Ja rahandusministrist vahest kui Sesterist, vahest kui Tõnistest. Miks mitte. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Frank-Walter Steinmeier.Frank-Walter Steinmeier.
Steinmeier: ajalugu ei peaks kasutama relvana

Teisipäeval Eestisse saabunud Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier pidas kolmapäeval teaduste Akadeemia majas kõne teemal "Saksamaa ja Eesti – muutlik minevik, ühine tulevik“, millest ERR.ee tegi otseülekande ja mille täismahus videot saab vaadata käesolevas artiklis.

Uuendatud: 18:52 
"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe
Arumäe: poliitikud peaks fookuse ümber seadma

Majandusekspert Ruta Arumäe ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast" saatejuht Ainar Ruussaarele, et poliitikud peaksid oma fookuse ümber seadma ja keskenduma oma tegevuses pikaajalisele majanduskasvule. Ettevõtjatele on Arumäe hinnangul hetkel parim aeg tegevust alustada või seda laiendada.

Kaader videostKaader videost
"Pealtnägija" valimisreklaam teeb erakondadele silmad ette

"Pealtnägija" avaldas uut hooaega sissejuhatava klipi, kus toimetaja Anna Gavronski on asunud vihmavarjuhoidja rolli ning saatejuht Mihkel Kärmas matkib trummi mängivat Edgar Savisaart.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.