Valgas ja Valkas tähistati piirkondliku tuletõrje 150. aastapäeva
Eesti ja Läti tähistasid pühapäeval ühiselt piirkondliku tuletõrje 150. aastapäeva. Tehnika on mõlemal pool piiri tänu Euroopa Liidu rahale hea. Eesti panustab aga Lätiga võrreldes palju rohkem vabatahtlikele päästjatele.
Eesti ja Läti päästjate ühine rongkäik Lätist Eestisse näitas, millist tehnikat on piirialal tule kustutamiseks kasutatud varem ja kuidas reageeritakse õnnetustele praegu, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Piirialal Valgas ja Valkas on suuremad investeeringud tehtud nii, et kasutada saab ka naabrite tehnikat. Sündmuskohale, mis asub kuni 25 kilomeetri kaugusel piirist, kaasatakse tihti naabritest päästjaid.
"Läti paakauto ja redelauto on ostetud Eesti-Läti koostööprojekti raames ja meie saime endale Valga päästekomando hoone. Eesti on sel aastal saamas ühtekuuluvusfondi toel väga palju päästetehnikat ja kõik meie päästekomandod saavad uued paakautod. Valga ja Tõrva saavad ka uue põhiauto," lausus Valgamaa päästepiirkonna juht Alar Roop.
Erinevus Eesti ja Läti vahel on aga selles, et Eesti loodab tunduvalt rohkem vabatahtlike päästevõimekusele, lätlased aga riiklikule tuletõrjele. Läti komandodes on korraga valves ka rohkem mehi.
"Me saame vabatahtlikega arvestada ja teame, kus nad asuvad, kuid peamine on reageerida siiski oma jõududega," ütles Läti tuletõrje- ja päästeteenistuse piirkondlik komandör Salvis Stepinš.
"Üks ülesanne on see, et olla riigi poolt valmis, aga teine on kogukondlik võrgustik. Ja siin saab vabatahtlik liikumine olla põhitugi," arvas omakorda Eesti päästeameti nõunik Mati Raidma.
Vabatahtlike roll on olnud oluline ka ajaloos - 150 aastat tagasi loodi paljudes kohtades oma väikesed tuletõrjeseltsid ja -komandod. Eesti tuletõrje liidu loomiseni jõuti 1919. aastal.
Toimetaja: Laur Viirand