Kihnus hakkas puurkaevust maagaasi eralduma
Kihnu saarel hakkas hiljuti puurkaevust vaheldumisi välja purskama nii põhjavett kui maagaasi, kirjutab Pärnu Postimees.
Üle-eelmisel nädalal puuriti Kihnu saarele Devoni kivimeid avav 56 meetri sügavune puurkaev, kirjutab leht Eesti Geoloogi blogile viidates.
Puurimise järgselt jäi surveline vesi aga kaevust välja voolama. Järgmisel päeval, kui veetase oli stabiliseerunud, hakati teostama rutiinset kaevu puurimisjärgset pumpamist. Viis minutit pärast pumba paigaldust lendas kaevust koos pumbaga välja vee ja gaasi segu.
Järgnevatel tundidel eraldus kaevust gaasi ning vett väga intensiivselt, veesamba kõrgus ulatus kuni 1,5 meetrini. Saarele puuriti ka teine kaev, mis pumbates käitus täiesti tavapäraselt, kuid kokkupuutel tulega süttis ka see.
"Tegelikult on väike gaasimull Kihnu saare kõikides puurkaevude vetes sees, kuid nii suurt gaasi eraldumist pole varasemalt märgatud" sõnas puuraukude rajamisele spetsialiseerunud ettevõtte Vesinik OÜ juhi Taavo Kattel.
Eestis on ka varasemalt kirjeldatud kümneid gaasiilminguid, tuntuim neist Keri saarel kui 1902. aastal puuritud puurkaevust hakkas 30 meetri sügavuselt eralduma gaasi. Puurauk puuriti 112 meetri sügavuseks, vett kohtamata. 1907. aastast kasutati eralduvat gaasi Keri saare tuletorni valgustamiseks ja saareelanike olmevajaduste rahuldamiseks.
Põlevate gaaside ilminguid maapinnale on täheldatud ka mujal – Prangli, Äksi ja Mohni saarel, Ihasalu ja Kolga lahes ning ka mandril. Sihipäraseid geoloogilisi uuringuid on selles vallas läbi viidud aga ainult Prangli saarel. Kõikidest uurimise all olnud puuraukudest eraldus gaasi, kuid gaasivaru, mida võiks pidada majanduslikult huvipakkuvaks, ei leitud.