Andres Aru: Eesti seadused ei piira ebamõistlikult laste töötamist ({{commentsTotal}})

.
. Autor/allikas: Scanpix/Postimees

Võib arutada mõne üksiku normi muutmise vajaduse üle, kuid ei saa väita, et Eesti seadused piiraksid ebamõistlikult laste töötamist või et vaja oleks põhimõttelisi muudatusi, kirjutab õiguskantsleri nõunik, laste ja noorte õiguste osakonna juhataja Andres Aru.

Möödunud nädalal toimus meedias emotsionaalne arutelu alla 13-aastaste laste töötamise teemal. Õiguskantsler ei saa sekkuda alustatud süüteomenetlusse ja arutelu käivitanud vaidluses saab vajadusel lõpplahenduse anda kohus. Küll aga tuleb kummutada mõned kõlama jäänud eksiarvamused.

Esiteks, tööinspektsioon ei saa keelata ega keela laste töötamist. Laste töötamist reguleerib riigikogus vastu võetud töölepingu seadus, teised seadused ja nende alusel antud määrused. Seejuures tuginevad alaealiste töötamise reeglid paljuski ühiskonnas kokkulepitud väärtustele. Tööinspektsiooni roll on järelevalve kehtestatud nõuete täitmise üle.

Teiseks on laste töötamine mõistlikus mahus ning turvalistes tingimustes lubatud ja igati soositud. Töölepingu seadus võimaldab lastel tööd teha tingimustel, mis lähtuvad lapse vanusest, koolikohustusest ja sellest, kas parasjagu on kooliaeg või vaheaeg. 12-aastaste ja nooremate laste töötamist ei ole keelatud, kuid selle vanuserühma töötamisele on seatud suuremad piirangud. Piirangute eesmärk on kaitsta laste tervist ning võimaldada neile piisavalt aega õppimiseks, puhkamiseks ja huvitegevuseks.

Et soodustada töökogemuse saamist, on alaealiste töötamise nõudeid käesoleval aastal paindlikumaks muudetud. Näiteks võib vähemalt 13-aastane noor koolivaheajal töötada 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas. Kutseõppes praktikat läbiv vähemalt 15-aastane noor ja koolikohustuse täitnud noor võib töötada täistööajaga, st 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. 

Kusjuures töölepingu seaduses sätestatud piirangud ei kehti ka siis, kui laps teeb tööd mõne muu võlaõigusliku lepingu, nt töövõtu- või käsunduslepingu alusel.

Seega sõltub laste kaitse ja erikohtlemine töösuhetes praegu sellest, millise lepingu alusel laps tööd teeb. Lapse nimel sõlmib lepingu tema vanem või seaduslik esindaja, kes peaks oma tegevuses alati lähtuma lapse huvidest. Paraku ei pruugi vanem või lapse seaduslik esindaja alati kõiki lapse töötamisega kaasnevaid ohte ja riske ette näha. Seetõttu võiks kaaluda laste kaitseks teatud universaalsete reeglite kehtestamist, mida kohaldatakse sõltumata lepingu vormist.

Kolmandaks – töölepingu seadusega ei reguleerita kodutöid ega töötamist koduses majapidamises. Seadusega ei ole keelatud anda lastele kodus jõukohaseid töid. Vastupidi, perekonnaseadusest tuleneb lastele vanemate abistamise kohustus. Seadus näeb ette, et kuni laps elab koos oma vanematega ja need teda kasvatavad või ülal peavad, on ta kohustatud oma võimetele ja võimalustele vastaval viisil vanemaid koduses majapidamises abistama.

Kokkuvõtteks võib öelda, et alaealiste töötamise reeglid on alati kompromiss, kuna need on sündinud kahte võrdselt olulist eesmärki silmas pidades. Töötamise reeglid peavad ühest küljest toetama laste aktiivsust, soovi saada töökogemust ja teenida endale ise taskuraha ning teisest küljest kaitsma lapsi üle jõu käiva ja ohtliku töö eest. Võib arutada mõne üksiku normi muutmise vajaduse üle, kuid ei saa väita, et Eesti seadused piiraksid ebamõistlikult laste töötamist või et vaja oleks põhimõttelisi muudatusi.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: