Euroopa Komisjon küsib liikmesriikidelt mandaati Nord Stream 2 kõnelusteks ({{commentsTotal}})

Euroopa Komisjon küsib liikmesriikidelt mandaati läbirääkimiste pidamiseks Venemaaga Nord Stream 2 torujuhtme üle. Ekspertide sõnul pole komisjonil võimalik torujuhtme ehitamist pidurdada, kuigi mitmed Kesk- ja Ida-Euroopa riigid seda sooviksid.

"Küsime liikmesriikidelt mandaati läbi rääkimaks Vene Föderatsiooniga, tagamaks, et Nord Stream 2 torujuhe, juhul kui see rajatakse, oleks täielikult kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja EL-i energiareeglitega," ütles Euroopa Komisjoni pressiesindaja Anna-Kaisa Itkonen "Aktuaalsele kaamerale".

Üheksa Vene gaasist sõltuvat liikmesriiki, nende seas Balti riigid, Horvaatia, Tšehhi, Poola, Slovakkia ja Rumeenia, on avaldanud komisjonile survet Nord Stream 2 ehitus tõkestada, väites, et sellega kaasnevad geopoliitilised ohud ja gaasitoru suurendaks veelgi Euroopa sõltuvust Vene gaasist.

Õiguslikku nõu on komisjonilt küsinud ka Rootsi ja Taani, kelle territoriaalvetest torujuhe läbi läheb. Ka Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk saatis läinud nädalal Euroopa Komisjoni presidendile kirja, milles hoiatab samade ohtude eest.

"Euroopa Komisjon püüab väljuda keerulisest debatist ja delegeerib otsuse ministritele, kes vaatavad, mida teha annab. Nii et see on poliitiline otsus," nentis mõttekoja CEPS energeetikaekspert Christian Egenhofer.

Eksperdid ütlevad, et Euroopa komisjoni käed on seotud. Brüsselil ei ole tegelikult võimalusi Nord Stream 2 rajamist pidurdada. Sama hinnanguni on väidetavalt jõudnud ka komisjoni enda õigusteenistus. Probleem on aga selles, et energialiidu kontekstis näeb kogu projekt erakordselt halb välja.

"Meil on palju projekte, mis panustavad energialiidu eesmärkide saavutamisse. Nord Stream 2 ei ole nende seas," sõnas Euroopa Komisjoni pressiesindaja.

Christian Egenhofer tõi aga välja, et praeguste energiareeglite järgi ei ole Euroopa Komisjonil võimalusi selle ehitamist peatada.

Energeetikaekspert Marco Giuli märkis, et kui mitte midagi ei tehta ja kui liikmesriigid ei anna komisjonile mandaati, siis võib projektiga ikkagi edasi minna.

"Nii tuleks välja mõelda, mis motiveeriks Venemaad komisjoniga läbirääkimisi pidama," lausus Giuli.

Gazprom tegi pärast komisjoni teadet avalduse, milles seisab, et Euroopa Komisjoni väited õiguslikust vaakumist on poliitiliselt motiveeritud. Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahel pole vaja sõlmida rahvusvahelist lepet, kogu õiguslik raamistik on juba paigas, seisab avalduses.

Taani ja Rootsi, kelle territoriaalvetest Nord Stream 2 läbi läheb, keeldusid täna "Aktuaalsele kaamerale" kommentaaride andmisest, andes mõista, et teema on selle jaoks liiga tundlik.

Toimetaja: Karin Koppel



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: