Eesti Pank ennustab eelolevaiks aastaiks jõudsat majanduskasvu ({{commentsTotal}})

{{1497422580000 | amCalendar}}

Eesti Panga majandusprognoosis aastateks 2017-2019 ennustatakse umbes kolme protsendini küündivat majanduskasvu veel kolmeks aastaks. Ehkki valitsuse kava näeb ette lisaraha suunamist majandusse, siis keskpanga hinnangul tõusuteel majandus eelarvepoliitilist tuge ei vaja.

Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik tutvustasid kolmapäeval Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi.

Prognoosis toodi välja, et Eesti majanduskasvu hoogustavad tänavu nii tööstustoodangu ekspordi kasvu kiirenemine ja ettevõtete suurenevad investeeringud kui ka valitsemissektori kasvav mõju kogunõudlusele.

Prognoosi järgi kasvab majandus sel aastal 3,5 protsenti, aeglustub 2018. aastal 3,3 protsendile ning 2019. aastal 2,9 protsendile.

Eesti majanduskasvu annab oma panuse ka kaubanduspartnerite majanduskolukorra paranemine. Edeneb nii Läti kui Leedu majandus - mõlema riigi majanduskasv kiirenes kiirhinnangu järgi käesoleva aasta esimeses kvartalis nelja protsendi lähedale. Heas seisus on ka Põhjamaade majandus ning Venemaal lõppes kaks aastat kestnud majanduslangus.

Lähiajal mõjutab majanduse kulgu oluliselt valitsemissektor ja see võib põhjustada ehitussektoris ajutist ülekuumenemist.

Mitmete investeeringute edasilükkamine 2016. aastal, Euroopa Liidu struktuurifondide toetuste suurem kasutuselevõtt ja tänavu sügisel toimuvad kohalikud valimised suurendavad sel aastal järsult valitsemissektori investeeringuid. Need suurenevad ka 2018. ja 2019. aastal, kuid aeglasemas tempos.

Eesti majanduse maht ületab potentsiaali. Ettevõtete küsitluste põhjal on viimase aasta jooksul kasvu järjest enam takistanud tööjõupuudus, mille leevenemist pole ette näha ka prognoosiperioodil.

Majanduskasvu püsiv kiirenemine eeldab, et pakkumise kasv kiireneb tootmisprotsesside tõhustamise ja kapitalimahukuse suurenemise tõttu. Kui aga kasv põhineb ajutistel majandust kuumendavatel teguritel, võib see suurendada tasakaalustamatust ja halvendada majanduse võimet tulevikus väliste šokkidega toime tulla.

Hinnakasvu kiirenemine pidurdab 2017. aasta jooksul nii majapidamiste reaalsete sissetulekute kui ka eratarbimise kasvu. Lisaks hinnakasvule pidurdab majapidamiste reaalsete sissetulekute kasvu ka palgakasvu aeglustumine. Aasta teises pooles suurendab tarbimiskulutusi ühekordse mõjurina madalapalgaliste toetuse väljamakse.

Tulumaksuvaba miinimumi järsk tõus järgmisel aastal kiirendab tunduvalt palgatöötajate reaalsete sissetulekute suurenemist ja eratarbimise kasvu. Üksikisiku tulumaksureform suurendab umbes nelja viiendiku palgatulu saajate netosissetulekut.

2019. aastal on oodata tarbimise suurenemist majanduskasvuga ligilähedases tempos, sest valitsus ei kavanda praegu selleks ajaks majapidamiste netosissetulekute kasvu oluliselt kiirendavaid reforme.

Majapidamiste eluasemeinvesteeringute maht jääb majapidamiste suure kindlustunde tõttu kõrgeks ka lähiaastatel. Nõudlust uute eluruumide järele pärsib küll Eesti rahvaarvu vähenemine, kuid linnastumine ja soov omandada uuemat ja tänapäevasemat elamispinda hoiavad selle siiski suhteliselt suure.

Ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime prognoosiaastatel paraneb. Nii kaupade kui ka teenuste eksport kasvab 2017. aastal kiiremini kui viimasel kuuel aastal - ligikaudu viis protsenti.

Keskmise kuupalga kasv jääb kiireks, jäädes aastatel 2017–2019 vahemikku viis kuni kuus protsenti, sest tööturul on endiselt puudus tööjõust ning töötajatel seega rohkem läbirääkimisjõudu. Ettevõtete vaatevinklist muutub palkade tõstmine tootlikkuse kasvu ja inflatsiooni kiirenemise tõttu lihtsamaks. Samas suurendab kiirem tarbijahindade kasv ka töötajate palganõudmisi. Palgakasvu hoogustab ka miinimumpalga tõus kogu prognoosiperioodi vältel.

Kuna rändesaldo on positiivne, väheneb tööealine elanikkond aeglasemalt. Efektiivne tööjõupakkumine aga kahaneb aja jooksul, sest tööealiste inimeste arv väheneb. "Jõuame ajajärku, kus tööturule hakkavad sisenema 1990ndatel sündinud inimesed, keda on tunduvalt vähem kui 1980ndatel sündinuid," selgitas Kaasik.

Valitsus suunab prognoosiaastatel eelarvepoliitika kaudu majandusse lisaraha, võimendades seega nõudlust struktuurse eelarvepositsiooni halvenemise arvel. Eesti Panga hinnangul on majanduse jõukohane maht juba saavutatud ning seetõttu tekib ülestimuleerimise oht.

"Jätkuvalt arvame, et Eesti majandus ei vaja eelarvepoliitilist tuge," nentis Hansson.

Keskpanga hinnangul ulatub struktuurne eelarvepuudujääk prognoosiperioodi lõpuks 1,1 protsendini SKPst, ületades valitsuse kavandatavat maksimaalset määra, milleks on 0,5 protsenti SKPst.

Valitsus suurendab prognoosiaastatel laiapõhjaliselt kulutusi ja prognoosi järgi jääb eelarve puudujääki. Kuna keskmine palk kasvab kogu majanduses kiiresti ning hinnakasv on taastunud, suurenevad tööjõu- ja tarbimiskulud ka nendes valitsemissektori valdkondades, mida pole eelarvestrateegias eraldi välja toodud.

Lisaks sellele peaks 2017. aastal hüppeliselt kasvama struktuuritoetuste kasutamine, mida seni on edasi lükanud Euroopa Liidu uue eelarveperioodi projektide väga aeglane käivitumine. Prognoosi kohaselt kasvavad valitsemissektori kulud sel aastal ligi üheksa protsenti.

Kiire kulude kasv jätkub 2018. aastal, mil käivitub nn strateegiliste investeeringute kava, mis tõstab ajavahemikul 2018–2020 valitsuse investeeringute mahtu, jätkub kiire palgakasv hariduses ja tervishoius, ning rakenduvad mitmed väiksemad koalitsioonileppes otsustatud kuluplaanid.

Toimetaja: Karin Koppel

Allikas: ERR



Tallinna linnapea ülesannetes abilinnapea Taavi Aas ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas.Tallinna linnapea ülesannetes abilinnapea Taavi Aas ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas.
Veel üks uuring ennustab Keskerakonna edu kohalikel valimistel

Kui juunis toimuksid kohalikud valimised, siis võidutseksid neil Keskerakond ning valimisliidud ja üksikkandidaadid, selgus BNS-i ja Postimehe tellimusel uuringufirma Kantar Emor poolt juuni keskel läbiviidud uuringust.

Kiirabi.Kiirabi.
Korterelamu neljandalt korruselt alla kukkunud laps sai viga

Pärnus kukkus reedel üheksa-aastane poiss alla korterealumu neljandlat korruselt ja sai viga.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Viljandimaal hukkus maastikusõidukiga ümber läinud nooruk

Viljandimaal hukkus laupäeval maastikusõidukiga ümber läinud nooruk.

Ott TänakOtt Tänak

Tänak eesootavast Poola etapist: see on sõitjate ralli

Autoralli MM-sari jätkub järgmisel nädalavahetusel Poolas, millele Sardiinias võiduarve avanud Fordi piloot Ott Tänak läheb vastu lootusrikkalt.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Politsei paigaldas pealinna taskuvaraste eest hoiatavad märgised

Kolmapäeva hommikul paigaldasid Kesklinna politseijaoskonna konstaablid koos Tallinna Kesklinna valitsuse esindajaga vanalinna tänavatele märgised, mis hoiatavad taskuvaraste eest.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema