Erik Gamzejev: küüditamine, NATO ja Ida-Viru saadikute karuteene valijatele ({{commentsTotal}})

Püüdes vastanduda sellistes Eesti riigi tüviküsimustes nagu kaitsepoliitika või suhtumine küüditamisse, teeb osa Ida-Virumaalt riigikogusse valitud saadikuid karuteene eelkõige oma valijatele ja piirkonnale, leiab Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.

Aasta tagasi, kui riigikogu võttis vastu juuniküüditamise avalduse, jättis seitse keskerakondalast − sealhulgas kõik neli Ida-Virust valitud saadikut − selle poolt hääletamata. Kes tõi ettekäändeks mõned nüansid sõnastuses, kes rääkis pakilisest vajadusest just sel ajal Toompealt ära sõita.

Tänavu mai lõpus oli riigikogus päevakorras USAga kaitsekoostööleppe ratifitseerimine ja taas jäi enam-vähem sama seltskond hääletamisest kõrvale. 

On ilmselge, et tegu pole juhusega, vaid põhimõttelise käitumismustriga. Ühelt poolt võiks ju neid saadikuid kiita iseseisva mõtlemise eest – et nad on oma otsustes vabad ega järgi fraktsiooni diktaati –, kui vaid selline isepäisus ei avalduks väga valikuliselt. Ei tahaks uskuda, et samad riigikogu liikmed oleksid täiesti nõus näiteks kõigega, mida sisaldab riigieelarve või kobarseaduste pakett. Ometigi leiavad nad neil puhkudel ilusti üles hääletusnupu ja järgivad parteidistsipliini.

Vastumeelsuses küüditamise hukkamõistmise või kaitsekoostöö vastu USAga on aimatav nende saadikute soov teenida sel moel plusspunkte oma valijatelt või isiklik veendumus või ka mõlemad korraga. Kui muidu on tavaks rääkida, et erimeelsused vaieldakse fraktsioonis selgeks ja suures saalis käitutakse ühtse meeskonnana, siis sellistes enamikule Eesti elanikele tähtsates küsimustes võimaldab keskfraktsioon osal saadikutel soolot teha. Küllap rehkendades, et see võib valimistel mõnedes piirkondades kasuks tulla. 

Ei ole põhjust kahelda, et valimistel edukad olnud riigikogu liikmed tunnevad oma valijate meeleolusid ja püüavad neile meele järele olla või siis vähemasti mitte anda ajendit ärritumiseks või pettumiseks. Püüdes eemalduda nõukogude okupatsioonivõimu kuritegude hukkamõistmisest või enda sidumisest Venemaa silmis taas põhivaenlaseks kujundatud Ameerikaga Ühendriikidega valitakse poolehoiu säilitamiseks lihtsam tee

„Seda teevad need teised seal Toompeal, teie saadik seda endale ei luba…,“ kõlab sõnum valijatele.

Riigimehelikust seisukohast tasuks näha rohkem vaeva ja püüda oma valijatele kannatlikult selgitada, miks tuleb Eestis küüditamisest rääkida ka 76 aastat pärast selle möödumist või mis põhjustel on USA Eesti liitlane ja milles kaitsekoostöö tegelikult seisneb. Seda enam nüüd, kui esindatakse peaministriparteid. Autoriteeti peaks olema ja tänu sellele võiks argumendid leida ka mõistmist.

Juhul muidugi, kui suudetakse jääda rahulikuks ja vältida selliseid sildistavaid fraase nagu „mölakas“,  „provokaator“ või „peast soe“, nagu Keskerakonna mitme juhtfiguuri omavahelises verbaalses poksis viimastel päevadel kombeks on saanud.

Kusjuures sellise vajaliku selgitustöö eest oleks võimalik võita sümpaatiat ka eesti keelt kõnelevate inimeste seas. Praegusel kujul vastandumisega heidetakse aga hoopis mitu hangutäit rammusat väetist kogukondade vahelise umbusu võssa. 

Et lõviosa riigikogus esindatud Ida-Viru saadikutest on Keskerakonnast, siis süvendab piirkonna poliitiliste eestkõnelejate selline käitumine paratamatult ka maakonna negatiivset mainet. Kujuneb stereotüüp, et nad seal Ida-Virumaal kõik mõtlevad nõnda. Samuti nõrgeneb riigi tasandil Ida-Viru poliitikute endi tõsiseltvõetavus, võimalus seista oma piirkonna huvide eest ja selle heaks midagi reaalset korda saata.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Frank-Walter Steinmeier.Frank-Walter Steinmeier.
Steinmeier: ajalugu ei peaks kasutama relvana

Teisipäeval Eestisse saabunud Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier pidas kolmapäeval teaduste Akadeemia majas kõne teemal "Saksamaa ja Eesti – muutlik minevik, ühine tulevik“, millest ERR.ee tegi otseülekande ja mille täismahus videot saab vaadata käesolevas artiklis.

Uuendatud: 18:52 
"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe
Arumäe: poliitikud peaks fookuse ümber seadma

Majandusekspert Ruta Arumäe ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast" saatejuht Ainar Ruussaarele, et poliitikud peaksid oma fookuse ümber seadma ja keskenduma oma tegevuses pikaajalisele majanduskasvule. Ettevõtjatele on Arumäe hinnangul hetkel parim aeg tegevust alustada või seda laiendada.

Kaader videostKaader videost
"Pealtnägija" valimisreklaam teeb erakondadele silmad ette

"Pealtnägija" avaldas uut hooaega sissejuhatava klipi, kus toimetaja Anna Gavronski on asunud vihmavarjuhoidja rolli ning saatejuht Mihkel Kärmas matkib trummi mängivat Edgar Savisaart.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.