Erik Gamzejev: küüditamine, NATO ja Ida-Viru saadikute karuteene valijatele
Püüdes vastanduda sellistes Eesti riigi tüviküsimustes nagu kaitsepoliitika või suhtumine küüditamisse, teeb osa Ida-Virumaalt riigikogusse valitud saadikuid karuteene eelkõige oma valijatele ja piirkonnale, leiab Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.
Aasta tagasi, kui riigikogu võttis vastu juuniküüditamise avalduse, jättis seitse keskerakondalast − sealhulgas kõik neli Ida-Virust valitud saadikut − selle poolt hääletamata. Kes tõi ettekäändeks mõned nüansid sõnastuses, kes rääkis pakilisest vajadusest just sel ajal Toompealt ära sõita.
Tänavu mai lõpus oli riigikogus päevakorras USAga kaitsekoostööleppe ratifitseerimine ja taas jäi enam-vähem sama seltskond hääletamisest kõrvale.
On ilmselge, et tegu pole juhusega, vaid põhimõttelise käitumismustriga. Ühelt poolt võiks ju neid saadikuid kiita iseseisva mõtlemise eest – et nad on oma otsustes vabad ega järgi fraktsiooni diktaati –, kui vaid selline isepäisus ei avalduks väga valikuliselt. Ei tahaks uskuda, et samad riigikogu liikmed oleksid täiesti nõus näiteks kõigega, mida sisaldab riigieelarve või kobarseaduste pakett. Ometigi leiavad nad neil puhkudel ilusti üles hääletusnupu ja järgivad parteidistsipliini.
Vastumeelsuses küüditamise hukkamõistmise või kaitsekoostöö vastu USAga on aimatav nende saadikute soov teenida sel moel plusspunkte oma valijatelt või isiklik veendumus või ka mõlemad korraga. Kui muidu on tavaks rääkida, et erimeelsused vaieldakse fraktsioonis selgeks ja suures saalis käitutakse ühtse meeskonnana, siis sellistes enamikule Eesti elanikele tähtsates küsimustes võimaldab keskfraktsioon osal saadikutel soolot teha. Küllap rehkendades, et see võib valimistel mõnedes piirkondades kasuks tulla.
Ei ole põhjust kahelda, et valimistel edukad olnud riigikogu liikmed tunnevad oma valijate meeleolusid ja püüavad neile meele järele olla või siis vähemasti mitte anda ajendit ärritumiseks või pettumiseks. Püüdes eemalduda nõukogude okupatsioonivõimu kuritegude hukkamõistmisest või enda sidumisest Venemaa silmis taas põhivaenlaseks kujundatud Ameerikaga Ühendriikidega valitakse poolehoiu säilitamiseks lihtsam tee
„Seda teevad need teised seal Toompeal, teie saadik seda endale ei luba…,“ kõlab sõnum valijatele.
Riigimehelikust seisukohast tasuks näha rohkem vaeva ja püüda oma valijatele kannatlikult selgitada, miks tuleb Eestis küüditamisest rääkida ka 76 aastat pärast selle möödumist või mis põhjustel on USA Eesti liitlane ja milles kaitsekoostöö tegelikult seisneb. Seda enam nüüd, kui esindatakse peaministriparteid. Autoriteeti peaks olema ja tänu sellele võiks argumendid leida ka mõistmist.
Juhul muidugi, kui suudetakse jääda rahulikuks ja vältida selliseid sildistavaid fraase nagu „mölakas“, „provokaator“ või „peast soe“, nagu Keskerakonna mitme juhtfiguuri omavahelises verbaalses poksis viimastel päevadel kombeks on saanud.
Kusjuures sellise vajaliku selgitustöö eest oleks võimalik võita sümpaatiat ka eesti keelt kõnelevate inimeste seas. Praegusel kujul vastandumisega heidetakse aga hoopis mitu hangutäit rammusat väetist kogukondade vahelise umbusu võssa.
Et lõviosa riigikogus esindatud Ida-Viru saadikutest on Keskerakonnast, siis süvendab piirkonna poliitiliste eestkõnelejate selline käitumine paratamatult ka maakonna negatiivset mainet. Kujuneb stereotüüp, et nad seal Ida-Virumaal kõik mõtlevad nõnda. Samuti nõrgeneb riigi tasandil Ida-Viru poliitikute endi tõsiseltvõetavus, võimalus seista oma piirkonna huvide eest ja selle heaks midagi reaalset korda saata.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Rain Kooli
Allikas: Vikerraadio päevakommentaar