Maarja Lõhmus: Eesti ajakirjandus on kaotanud arusaama oma kohusest ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Lauri Kulpsoo/Scanpix

Meie ajakirjandus ei seisa enam järjepidevalt Eesti inimeste huvide eest ning on katkestanud Eesti ühiskonna ja elu järjepideva monitoorimise, väidab ajakirjandusteoreetik Maarja Lõhmus.

Lugedes Eesti perspektiivide analüüse (näiteks E&Y uuringus, mis peaks olema alus Eesti pika perspektiivi otsustamisele riigikogus, „eksitakse“ 3 miljardi euroga) tuleb mulle meelde 30 aasta tagune aeg. Meie maal olid keelutsoonid ja me sõltusime Moskva koloniaalvõimust.

Ajakirjandus tegi sel perioodil väga palju tööd probleeme avalikustamise ja neile lahenduste otsimise nimel. Muu hulgas selle tööga seisti vastu totalitarismile ja suletusele.

Me ei osanud 1987. aastal veel mõelda või välja öelda „Eesti Vabariigi riigikogu“ – need mõisted olid kauge unistus. Me oleme liikunud 30 aastat edasi. Need sõnad on juba ammu igapäevane reaalsus.

Kuid 30 aastaga oleme teinud 180-kraadise pöörde: meil on jälle olukord, kus meil napib informeeritud otsustamist. Informatsiooni on puudu, dokumente on salastatud, protsess ei ole ajakirjanduslikult pidevalt monitooritud.

Me ei kujutanud tõesti 1990ndate algul ette, et ajakirjandus võib lakata toimimast kriitilise avalikkusena, mida ta peab igas iseseisvas riigis olemas olema.

Teadlased on võrrelnud Eesti, Vene ja Soome ajakirjandust 100 aasta vältel aastast 1905 kuni kaasajani.

Nende kõrvutuste põhjal näeme, et näiteks Soome ühiskonnas ja ajakirjanduses on põhiküsimus ühishuvi. Soome ajakirjandus on seisnud läbi sajandi Soome ühishuvi eest.

Vene ühiskond on olnud ideoloogiline ja vastavalt ideoloogia muutusele on ajakirjanduse fookused muutunud.

Eesti aga on ideoloogiliselt kaasa kõikunud, seistes vabadel aegadel samuti ühishuvide eest. Kusjuures meie olukord on olnud selline, et 1950ndate ja 1990ndate ajakirjandustekstide struktuur – inimese kadumine fookusest ja fookusena, inimese tasandi alatähtsustamine – on sarnane. Me ei ole saanud tagasi hierarhiavaba inimkesksust: kodanikukeskset, igas Eesti paigas elamisväärsuse eest seisvat ja võitlevat avatud analüütilist ajakirjandust.

Kui räägime ajakirjanikust, siis on ta subjekt. Kõik see, mida ajakirjanik käsitleb, ei saa olla anonüümne ja/või salastatud. Meil aga on tekkinud avaliku/avatud informatsiooni ja ajakirjanduse vahele suhtekorralduslik filter, ajakirjanikud ei pääse enam info otseallikale ligi.

Info põhjal, mis ei põhine otsestel allikatel, ei saa aga enam teha informeeritud otsuseid.

Eesti ühiskonnas on ajakirjandus kummalises seisus, saamata aru, mis on ajakirjanduse kohus. Meie ajakirjandus ei ole võtnud järjepidevalt Eesti inimeste huvide eest seista ning on katkestanud Eesti ühiskonna ja elu järjepideva monitoorimise.

Kui Eesti ajakirjandus toimiks, ei oleks see jätnud avalikkuses kajastamata ega lasknud läbi selliseid otsuseid nagu näiteks Rail Balticu dokumentide salastamine aastal 2011. Uusi, põhjendamata otsuseid oleks see aga õigel ajal märganud.

Ajakirjandus peaks praegu väga kiiresti – ja edaspidi pidevalt – hakkama lähtuma kodanikust. Me ei taha olla see neokolonialistlik ühiskond, kus asjad Eesti üle otsustatakse mujal.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Viljandimaal hukkus maastikusõidukiga ümber läinud nooruk

Viljandimaal hukkus laupäeval maastikusõidukiga ümber läinud nooruk.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Ott TänakOtt Tänak

Tänak eesootavast Poola etapist: see on sõitjate ralli

Autoralli MM-sari jätkub järgmisel nädalavahetusel Poolas, millele Sardiinias võiduarve avanud Fordi piloot Ott Tänak läheb vastu lootusrikkalt.

Jogurtid.Jogurtid.
Magusamaks tõstab jogurti hinda üle 40 protsendi

Kuigi algul oli plaanis suhkrumaks panna peale vaid limonaadidele, siis esmaspäeval riigikogus vastu võetud magustatud jookide seaduses on kirjas ka piimatooted ja täismahlad.

Uuendatud: 19:03 
Meeleavaldajad Haaberstis.Meeleavaldajad Haaberstis.
Muinsuskaitseamet riigikogule: Haabersti paju pole püha puu

Muinsuskaitseamet teatas ametlikus vastuses Haabersti paju kaitsele asunud riigikogu liikmetele, et puu ei vaja riikliku kaitse alla võtmist ning Õismäe elamurajooni pole põhjust miljööväärtusliku alana käsitleda.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Politsei paigaldas pealinna taskuvaraste eest hoiatavad märgised

Kolmapäeva hommikul paigaldasid Kesklinna politseijaoskonna konstaablid koos Tallinna Kesklinna valitsuse esindajaga vanalinna tänavatele märgised, mis hoiatavad taskuvaraste eest.

Mohamed SalahMohamed Salah
Liverpool ostis 39 miljoni euro eest ründetalendi

Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani meeskond Liverpool ostis täna 39 miljoni euro eest AS Romalt egiptlasest ääreründaja Mohamed Salah', kes sõlmis viie aasta pikkuse lepingu.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema