Londoni põlengus hukkus ametlikult 17 inimest, kuid see arv ilmselt tõuseb ({{commentsTotal}})

{{1497513600000 | amCalendar}}

Londonis on tuletõrjujad öö läbi töötanud, et kustutada lõplikult kolmapäeva hommikul süttinud kõrghoonet Grenfell Tower. Ametlikel andmetel hukkus põlengu tõttu 17 inimest, kuid palju inimesi on endiselt teadmata kadunud ning ilmselt on tegelik hukkunute arv palju suurem.

Ka politsei on öelnud, et põlenud maja uurimise järel ohvrite arv ilmselt tõuseb. Seda kinnitavad ka pääsenute ja pealtnägijate tunnistused, mille kohaselt jäi suur hulk inimesi kiirelt süttinud majja lõksu, vahendasid BBC ja ERR-i teleuudised.

Põhja-Kensingtoni piirkonnas asuv Grenfell Tower süttis põlema kolmapäeval, kohaliku aja järgi natuke enne kella üht öösel. Tuletõrje sai esimese teate kella 0.54 ajal ning esimene brigaad jõudis kohale vähem kui kümne minutiga. Sellel hetkel aga oli suur maja juba leekides.

Esialgsetel andmetel sai põleng aluse neljandalt korruselt.

Sündmuskohal päästeti põlengu ajal 65 inimest.

Londoni politsei teatas hiljem neljapäeval, et hukkunute arv on tõusnud seitsmeteistkümneni ning et see arv tõuseb lähiajal tõenäoliselt veel.

"Kahjuks pean ma kinnitama, et surma saanud inimesi on 17," nentis politseijuht Stuart Cundy. "Endiselt on hulk inimesi, kes viibivad haiglaravil. 37 inimest on ravil, 17 neist on kriitilises seisundis."

Londoni tuletõrjeülem Dany Cotton tunnistas ajakirjanikele, et tema alluvad on juhtunust tõeliselt traumeeritud, sest neil oli olla tunnistajateks väga äärmuslikele olukordadele - näiteks sellele, kuidas meeleheites vanemad oma lapsi põlevast kõrghoonest alla viskasid või kuidas lõksus inimesed viimase hetkeni abi palusid.

"Meile meeldib mõelda endast kui karmidest ja kogenud kangelastest - nad ongi kangelased, kuid neilgi on tunded ja nad olid eilsetest sündmustest täiesti löödud," märkis ta Sky Newsi teatel.

Ka paljud kogenud tuletõrjujad tunnistasid meediale antud intervjuudes, et Grenfell Toweri põleng oli nende karjääri kõige raskemaks ja enneolematumaks juhtumiks.

24 korrusega majas oli 127 korterit. Hoonet oli renoveeritud 2016. aastal.

Kolmapäeva õhtuks oli peaaegu kogu hoone läbi otsitud ning mõnes kohas tuli alustada järelkustutust. Tuletõrjebrigaadi ekspertide sõnul varemeid kokkuvarisemine ei ähvarda.

Tuletõrjebrigaadi juht Cotton rõhutas, et põlenud hoone uurimine ja läbi otsimine on väga pikk protsess, mis võib kesta nädalaid.

Põlengu põhjus on alles selgitamisel, kuid tule kiire levimine on tekitanud avalikkuses palju spekulatsioone ning süüdistusi seoses hoone haldamise ja tuleohutusnõuete täitmisega. Kindlalt on teada näiteks see, et maja elanikud olid haldusfirma peale puuduliku tuleohutuse pärast kaevanud. Ajalehe Guardian ülevaates juhitakse tähelepanu näiteks maja alumiiniumkomposiitfassaadile.

Nii Londoni linnapea Sadiq Khan kui ka peaminister Theresa May on lubanud põhjalikku juurdlust. Khan käis sündmuskohal kolmapäeval, May külastas põlengupaika neljapäeval.

Samuti on võimud lubanud pöörata rohkem tähelepanu sarnaste kortermajade tuleohutusele. Suurbritannia opositsioonierakonnad on juba nõudnud vastuseid nii tuleohutusnõuete kui ka päästeametnike ressursside asjus.

Kodutuks jäänud inimesed majutati kõigepealt ajutistesse keskustesse, kohaliku omavalitsuse poolt on praeguseks leitud esialgne elupaik 44 leibkonnale.

Toimetaja: Laur Viirand



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: