Urve Palo: välisinvesteeringud pole edendanud teadus- ja arendustegevust ({{commentsTotal}})

Ettevõtlusminister Urve Palo.
Ettevõtlusminister Urve Palo. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Kogemus on näidanud, et välisinvesteeringud ei ole suutnud tekitada nõudlust teadus- ja arendustegevuse järele, kuna välisomanikud eelistavad suuresti finantssektorit, kaubandust ja kinnisvara, tõdeb ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo.

Loomaks jõukust läbi sissetulekute kasvu ei saa üle ega ümber ettevõtjate, aga ka riigi investeeringutest. Samas peame meeles pidama, et investeeringul ja investeeringul on vahe. Liiga kaua on nii erasektor kui ka poliitiline retoorika olnud fokusseeritud välisinvesteeringute najal majanduse ülesehitamisele.

Tänaseks oleme mõnes mõttes jõudnud teelahkmele, kus peame võtma tasakaalukama vaate ning julgustama ka kohalikul kapitalil põhinevate ettevõtetete investeerimistegevust.

Pikas plaanis on oluline, et kohalikud ettevõtted tegeleksid nii arenduse, disaini, tootmise, müügi kui ka müügijärgse väärtuspakkumisega. Meil on vaja aktiivset investeerimistegevust, kuid see peab olema tark ja läbimõeldud. 

Kuidas siis saaks riik investeeringute tegemisele paremini kaasa aidata? Ettevõtetel on vaja tarka ja nõudlikku klienti, kes sunniks arendustegevusele panustama. Kogemus on paraku näidanud, et välisinvesteeringud ei ole suutnud tekitada nõudlust teadus- ja arendustegevuse järele, kuna välisomanike poolt on suuresti eelistatud finantssektor, kaubanduse ja kinnisvara valdkonnad. 

Siinkohal saakski riik vahele astuda ja olla abiks „nutikust“ soodustava tegevusega, näiteks innovatsiooni toetavate riigihangete kaudu.

Vabariigi valitsus on selles suunas juba mitut sammu astumas: tööstuspoliitika rohelise raamatu koostamine ning tööstuse digitaliseerimise kontseptsiooni rakendamine (sh on kavandamisel 12,7 miljoni euro suurune toetusmeede töötleva tööstuse digitaliseerimiseks); Eesti IKT sektori arendamiseks 28 miljoni euro suunamine IKT arenguprogrammi; rahastusinstrumentide EstFund, Balti innovatsioonifond jpm ellukutsumine.

Samuti on fookus liikunud kõrgema lisandväärtusega välisinvesteeringute kaasamiseks avatud suurinvestori meetme kaudu. Ei saa mainimata jätta ka kasvanud EASi välisesindajate võrgustikku ning planeeritavat äridiplomaatia põhimõtete juurutamist, mis loovad tugevama aluse Eesti ettevõtjate ekspordi suurendamiseks ning targemate välisinvesteeringute ligimeelitamiseks. •

Tegemist on lühendatud versiooniga Urve Palo sõnavõtust konverentsil „Rohkem investeeringuid – milleks ja kuidas?“

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Konverents „Rohkem investeeringuid – milleks ja kuidas?“



arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

EKA hoone sai nurgakivi.
Kalm paneks ajutiselt püsti mõne eestiaegse aiaskulptuuri

Mart Kalm Kuberneri aia luhtunud konkursist: kui inimesed on vaeva näinud, tuleb raha välja makstaKalm paneks ajutiselt püsti mõne eestiaegse aiaskulptuuri

Septembris kuulutas Riigikogu kantselei välja ideekonkursi, et rajada Toompea lossi juures asuvasse Kuberneri aeda sinna sobiv monument. Tänaseks on konkurss lõppenud, kuid kahjuks ei leitud esitatud tööde seast sobivat, mida sinna püstitada. Mart Kalm rääkis ERR raadiouudistele, mida selline otsus täpsemalt tähendab.

Facebook ja Google.

Agentuurid nõuavad, et tehnoloogiahiiud uudiste eest maksma hakkaksid

Üheksa Euroopa uudisteagentuuri nõuab internetihiidudelt autoritasu uudistoodangu kasutamise eest. Nõue on jätkuks Euroopa Parlamendis toimunud arutelule direktiivi üle, mille alusel hakkaksid Facebook, Google, Twitter ja teised suure veebifirmad maksma miljoneid eurosid uudiste eest, mida nad kasutavad või millele nad viitavad.

teadusuuring koolielust

Marin Laak. "Kalevipoja" välisretseptsioon, attention!

Cornelius Hasselblatti monograafia „Kalevipoeg Studies. The Creation and Reception of an Epic” täidab rahvuseepose ingliskeelses retseptsioonis valitsenud tühimiku. Tegu on üllataval kombel esimese kaasaegse ingliskeelse tervikliku käsitlusega meie eepose saamisloost ja vastuvõtust. 

Klapid pähe: kuula ja vaata raadioteatrit
"Tagassi inglite juure"

"Tagassi inglite juure" ehk kuidas raadioteater Rakvere teatri aeda kolib

Kolmapäeva õhtul esietendub Rakvere teatris omapärane tükk: näitlejad poevad külastajatele kõrva, külastajad jalutavad omakeskis laval ringi ja seda kõike talvises Rakvere teatri aias. ERRi kultuuriportaalil oli võimalik jäligda virukeelse tüki "Tagassi inglite juure" valmimist raadioteatris.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: